Meistriks saamiseks pelgalt harjutamisest ei piisa
Debatt kasvatuse ja pärilikkuse ning inimese andekuse ja võimete vaheliste seoste üle on käinud juba üle saja aasta. Käitumuslikule geneetikale 19. sajandi keskpaigas aluse pannud Francis Galton uskus siiralt, et inimesed sünnivad ekspertideks. Harjutamine on vajalik vaid sisemise kindla ulatusega potentsiaali täies mahus ära kasutamiseks. Sajand hiljem käitumispsühholoogiat rajada aidanud John Watson keeldus aga kontseptsiooni tunnustamast. Inimesed muudab selleks, kes nad on, ainult nende tegevus ja keskkond. Edu saavutamiseks on vaja pingsalt enda arendamisele keskenduda. Biheviorismile toetuv, kuid Watsoni välja pakutust veidi leebema teooria keskmeks on „sihikindel harjutamine“, mis tänu sagedasele populariseerimisele ka laiemalt populaarsust kogunud. Näiteks väidab Malcom Gladwell oma raamatus „Outliers“, et eksperdiks saamiseks on vaja harjutada ümmarguselt 10 000 tundi. Ent ajakirjas Psychological Science ilmunud muusikale, spordile, mängudele, haridusele, programmeerimisele ja lennukijuhtimisele keskendunud metaanalüüs näitab, et 10 000 tundi pole sugugi reegel. Sihikindlaks harjutamiseks kulunud aeg suudab inimese võimetest selgitada vaid murdosa. Kuigi sarnasele järeldusele on jõutud ka eelnevates töödes, on tegu olnud üksikute uurimustega, misläbi on Brooke Macnamara ning tema kolleegidega järeldused kindlamad. Tulemustega kohaselt avalduvad sihikindla harjutamise mõjud kõige enam (arvuti)mängude puhul, kus sellega saab selgitada 26 protsenti sooritusvõimest. Muusikainstrumentide puhul langeb näitaja aga 21 protsendini, erinevate spordialade puhul taandub see veel kolme protsendi võrra. Haridusvaldkonna puhul saab sihikindla harjutamisega selgitada aga vaid nelja protsenti inimese asjatundlikkusest Järeldused näitavad seega, et sihikindel harjutamine iseeneses pole sugugi peamine tegur, millele inimeste asjatundlikkus toetub, kuigi selle mõju on mitmetes valdkondades siiski märgatav. Autorid spekuleerivad, et hoopis tähtsam võib olla näiteks see, millal harjutamisega algust tehakse ja peamiselt pärilikkusest lähtuvad tegurid ja kognitiivsed võimed, näiteks töömälu. Uurimus ilmus ajakirjas Psychological Science.
