ESA valis Philae jaoks viis maandumispaika
Valikut mõjutasid muu hulgas nii komeedi pinnal leiduvad lahtised rahnud, pinna üldine kuju kui piirkonna valgustatus – lisaks patareidele on automaatjaama peamiseks energiaallikaks päikesepaneelid. Töörühm pidi nentima, et mitte ükski piirkond pole ideaalne, misläbi tuleb teha teatavaid kompromisse. Huvitavamad pinnavormid tähendavad reeglina, et piirkonnas maandumine on ohtlikum. Navigeerimisseadmed võimaldavad langetada automaatjaama komeedi pinnale umbes 180 meetri täpsusega ehk rahne ning järsemate servadega künkaid ja lohke pole võimalik kindlalt vältida ning käsijuhtimine on komeedi kaugust arvestades võimatu. Samuti kujutab probleemi komeedi pöörlemine. Sõelale jäänud piirkondadest asuvad kolm (J, B ja I) komeedi kokkuleppelise ekvaatori lähistel, kus komeedi nurkkiirus kõige suurem on. Samuti on keha pind isegi komeedi kontekstis I ja B piirkondades suhteliselt ebaühtlane. Seevastu piirkonnas A maandumine võib komeedi kahe alamosa gravitatsiooniliste mõjude vastastikmängu tõttu liiga keerukaks osutuda, isegi kui piirkond teaduslikult kõige huvipakkuvam võib olla – automaatjaama kaameratega oleks võimalik teha ülesvõtteid komeedi mõlemast osast. Piirkond C äratas seevastu huvi mitmekesiste pinnavormidega ning on pea alaliselt valgustatud. Hetkel pole aga veel täielikult kindel, kui riskantne piirkonnas maandumine olla võib. Euroopa Kosmoseagentuur loodab lõpliku valiku teha 14. septembriks. Philae maandumise näol oleks esimese korraga, kui automaatjaam komeedi pinnale langetatakse.
