Elektrooniline nina märkab ülibaktereid
Demonstratsioonkatses õpetas Martha Clokie koos keemikutest ja bioloogidest koosneva töörühmaga nina registreerima Clostridium difficile'na tuntud ülibakteri väljaheiteid. Tihti hooldekodudes ja haiglates kohatav mikroorganism suudab elututel pindadel suikunud seisundis elus püsida mitmeid kuid ja on terve mikroflooraga inimeste jaoks reeglina ohutu. Samas võib see tekitada näiteks antibiootikumikuuri läbi teinud inimestes ägedaid nakkusi, millega kaasneb palavik, krambid ja kõhulahtisus. Bakteri lõhna alusel iseloomustamiseks kasutas töörühm mass-spektromeetrit. Erinevaid C. Difficile tüvesid uurides leidis Clokie, et neist enamikul on oma unikaalne lõhn ehk keemiline sõrmejälg. Hetkel nakkuste avastamiseks kasutatavad esialgsed testid taolist nii täpset teavet reeglina ei paku. Samas pole lähenemisviisi poolt pakutavates võimalustes midagi uut – kergesti lenduvate ühendite analüüsimisega on suudetud isegi vähki avastada. Töörühm plaanib elektroonilise nina lisada patsientide siibrite puhastamiseks kasutatavatele seadmetele. Samuti loodab Clokie nina täiendavalt treenida, et märgata ka teisi ülibaktereid. Uurimus ilmus ajakirjas Metabolomics.
