Kaananlased olid veinimaiad  
Vahemere-äärsetel aladel elanud antiikaja inimeste komme veini juua pole enam ammu uudis. Sellele viitavad nii kirjalikud allikad, joonistused kui erinevatest anumatest leitud veinijäljed. Seega pole ka 3600 aasta vanuse Tel Kabri leiupaigas tehtud väljakaevamiste käigus päevavalgele tulnud kaananlaste palee varemetest leitud 40 veinikannus esmapilgul midagi erilist. Anumates leidunud orgaanilise aine keemilisel analüüsil leiti aga lisaks punasele veinile viitavale tartar- ja sidrunhappe jääkidele ka mee, kadaka, lõikheina, seedripuu õli, mürdi, kardemoni, mündi ning ida-ambripuu ja pistaatsia vaiguga seostatavaid ühendeid. Valdav enamik ruumi ühes servas seisvatest anumatest oli maitsestamata, mil teises osas seisvates veininõudes võis kohata umbes pooli komponente. Väiksemas kõrvalruumis võis kannudes erinevates suhetes leida kõiki koostisosi. Töörühm järeldab selle põhjal, et tegu oli pigem veiniköögi kui tavalise hoiuruumiga, kus pidusöökidel serveeritavat veini maitsestati. Pidustustel kasutatav suurem saal asus otse veiniköögi kõrval. Andrew Koh oletab koos kolleegidega veinide erineva koostise ja toonaste säilitamisvõimaluste alusel, et tegu oli sama aasta saagist valmistatud märjukesega. Seeläbi võib tekkida küsimus, kuidas ülikute perekond suhteliselt lühikese aja jooksul ligikaudu 2000 liitrit veini ära kasutada suutis. Eelnevate leidude põhjal korraldasid toona Levantis elanud inimesed sageli mazereah'dena tuntud pidustusi, millega võidi meenutada näiteks eellaste lahkumist, tähistada lahinguvõitu või mõne riituse kordaminekut. Peamiseks eesmärgiks oli aga sotsiaalse staatuse kinnitamine, misläbi iseloomustas neid ka rohke luksuskaubana nähtava alkoholi tarbimine. Uurimus ilmus ajakirjas PLOS ONE.
