Keelte väljasuremine seostub majanduskasvuga
Väljasuremisest rääkides mõeldakse esmajoones hävimisohus looma- ja taimeliikidele. Ometigi ähvardab turm ka maailma kultuurilist mitmekesisust. Maailmas kõneldavast 7000 keelest kaotab mõni oma rääkijaskonna keskmiselt iga kahe nädala tagant. Sarnaselt enamikele väljasurnud liikidele ei ületa sündmused uudiskünnist ja neid uuritakse vaid üksikute juhtumitena. Tatsuya Amona Cambridge'i ülikoolist otsustas kolleegidega tervikpildi saamiseks laenata ökoloogiast pärit meetodeid, millega liikide väljasuremist uuritakse. Amona võttis aluseks Ethnologue'ina tuntud andmebaasi, mis koondab endasse enamike ohustatud keelte hinnangulise rääkijate arvu ja nende geograafilise asukoha. Töörühm suutis selles leiduvate andmetest tuletada ka mõnede keelte väljasuremise tempo. Kuigi Ethnologue'is leidus infot 6909 keele rääkijate arvu ja geograafilise asukoha kohta, uuendati kataloogis selle otseseks hindamiseks piisavalt regulaarselt vaid umbes üheksa protsendi ehk 649 keele seisundit. Zooloogist Amona ei lasknud end sellest aga heidutada ning hakkas otsima keelte väljasuremise ja potentsiaalsete põhjuste vahelisi seoseid. Lisaks piirkondade SKT'le kaasasid nad analüüsi ka üleilmastumise määra ja keskkonnast lähtuvad tegurid, näiteks piirkonna kõrguse merepinnast. Uuritud teguritest seostus keelte väljasuremine kõige tugevamalt majanduskasvu ja SKT'ga. Seejuures võis eristada kahte tüüpi piirkondi – juba arenenud majandusega regioone, nagu Põhja-Ameerika loodeosa ja Austraalia põhjaosa, ja tõusva majandusega piirkondi, näiteks troopikavöötme ja Himaalaja mäestiku lähistel asuvaid riike. Küll võis aga märgata, et hoogsamalt leiab väljasuremine aset parasvöötmes, kus üleilmastumise indeks reeglina kõrgem on. Järeldusi laiendades märgib töörühm, et hävimisohus on ligikaudu neljandik maailma keeltest. Järgmise sammuna näeb Amona kolleegidega täpsete mehhanismide leidmist, kuidas SKT vähemuskeelte heaolu mõjutab. Uurimus ilmus Londoni Kuningliku Seltsi toimetistes.
