Ööd armastasid juba imetajate eellased
Tavatarkuse kohaselt seostatakse öist eluviisi esimeste tõeliste imetajate tekkega umbes 200 miljonit aastat tagasi. Kuna valdavat enamikku dinosaurustest peetakse päevasteks loomadeks, kujutas öö endas vaba ökoloogilist nišši. Seejuures oletati, et päevane eluviis oli omane ka imetajate eellastest sünapsiididele, kes olid vaatamata oma roomajalikule välimusele imetajatele lähemalt sugulased kui sauruste ja lindudele. Ent paleobioloogidest Kenneth Angielczyki ja Lars Schmitzi sõnul nappis nii hüpoteesi kinnitamiseks kui ka ümberlükkamiseks veenvaid argumente. Nii otsustasid nad uurida 24 sünapsiidiliigi silmakoopas paiknenud kõvakesta luid, mis nüüdisimetajatel puuduvad. Kõvakesta luuliste ringikeste läbimõõdu alusel oli võimalik heita valgust ka olendite silmade valgustundlikkusele ja pupillide läbimõõdule. Kõvakesta luudest lähtudes leidis paar, et erinevat tüüpi eluviisiga loomi leidus juba sünapsiidide seas. Öise eluviisiga liikide seas võis peaasjalikult täheldada lihasööjatest liike. Näiteks oli nende seas üks vanemaid ja tuntumaid sünapsiide – teravahambuline neljal jalal käib Dimetrodon, kes kasvas kuni 3,5 meetri pikkuseks. Uurimus ilmus Londoni Kuningliku Seltsi toimetistes.
