Majanduskasv soosib keelekadu
Uurimistöö põhiautor on Tatsuya Amano Inglismaalt Cambridge'i ülikooli zooloogia osakonnast ja zooloogide kombel võttis ta ka keelte ohustatustaseme määramisel aluseks Rahvusvahelise Looduskaitseliidu IUCN'i kehtestatud liikide ohustatuse kriteeriumid. Kui liikide jaoks on kolm põhilist ohutegurit väike arvukus, väike asuala ja arvukuse langus, siis just neid samu tegureid arvestasid Amano ja kolleegid oma uuringus nüüd ka keelte puhul. Nad tuhnisid selle pilguga läbi mahukad keeleandmebaasid, võtsid kõrvale ka majandusandmeid ja nii nad avastasidki, et seal, kus rahvuslik kogutoodang elaniku kohta on kõrgem, seal tuleb suurema tõenäosusega ette keelekadu. Autorid pakuvad Londoni Kuningliku Seltsi toimetistes ilmunud kirjutises välja seletuse, et kui kusagil maal majandus järjekindlalt elavneb, hakkab sealses poliitikas ja hariduses tihtipeale domineerima üks keel. Inimesed on sunnitud sellele domineerivale keelele üle minema, sest muidu ähvardab neid oht jääda majanduslikult või poliitiliselt tõrjutuks. Amano ja kaasautorid leiavad, et mõned piirkonnad maailma kõige arenenumates maades, nagu Põhja-Austraalia ning Ameerika Ühendriikide loodeosa, vajavad juba praegu eriti pakiliselt keelekaitset. Ent hoolt ja tähelepanu vajavad ka mõned kiire majanduskasvuga alad arengumaades, näiteks Brasiilias ja Nepalis.
