Algeline telepaatia ühendab teadvusi
Inimeste ja teiste loomade mõtted ja hetkeline meeleseisund ei vasta millelegi muule kui nende aju hetkelisele elektrilisele aktiivsusele. Nii saab seda ka elektromagnetväljadega mõningal määral mõjutada.Selle piiritletus sõltub rangelt sellest, kui lähedale üksikute ajurakkude mõjutamisele jõutakse. Harvardi ülikooli teadlaste juhitud töörühma katsed piirdusid erinevalt eelnevatest loomkatsetest aju elektrilise aktiivsuse koljuüleselt jälgimise ja stimuleerimisega. Loodud seadmepaar hõlmas elektroentsefalograafi (EEG) ja magnetvälju tekitada võimaldavat roboti poolt juhitavat mähist. Katses paluti ühel vabatahtlikul mõelda tervitusele Ciao või Hola, misjärel tõlgiti tegevuse puhul nähtav aju elektriline aktiivsus Émile Baudot poolt loodud binaarkoodiks, mida võib rahvusvahelise telegraafitähestiku eelkäijaks. Vastav koodijada saadetis interneti vahendusel tuhandete kilomeetrite kaugusele. (Üks vabatahtlikest asus Indias ja teine Prantsusmaal). Andmeid vastuvõttev arvuti tekitas selle alusel teise katsealuse teadvuses lihtsaid teadvuselamusi – fosfeene. Viimaste suurepäraseks näiteks on valgussähtavused, mis tekivad pilkases pimeduses kogemata silma susates ja sellele mehaanilist survet avaldades. Katsealune suutis fosfeenide ajalisest jaotusest välja lugeda, mis tähtede ja seeläbi sõnumiga tegemist oli. Sõnumeid suudeti õigesti lugeda rohkem kui 80 protsendil juhtudest, mis on koljuülese stimulatsiooni ja elektrilise aktiivsuse jälgimise eripärasid arvestades suhteliselt hea tulemus. Kuigi nähtud telepaatiavorm on veel suhteliselt algeline ja ulmeromaanides nähtavast veel kaugel, võiks see lähitulevikus pakkuda suhtluskanalit tervest kehast halvatuks jäänud ja liikumisvõime kaotanud inimestega. Varem on EEG'l põhinevat lahendust kasutatud näiteks ratastoolide kontrollimiseks. Uurimus ilmus ajakirjas PLOS ONE.
