Maailma CO2 emissioonid kasvavad üha kiiremas tempos
WMO iga-aastane kokkuvõte põhineb atmosfääris leiduva süsihappegaasi suhtelise sisalduse määramisel. Eelmiseks aastaks võis miljoni osakese kohta (ppm) leida 396 süsinikdioksiidi molekuli ehk kolme võrra rohkem kui 2012. aasta alguses. Enne tööstusrevolutsiooni oli gaasi suhteline sisaldus 280 ppm. Kokkuvõtlikult on võrreldes 1750. aastaga süsinikdioksiidi, lämmastikoksiidi ja metaani suhteline sisaldus vastavalt 142, 253 ja 121 protsendi võrra kõrgem. Viimase tulemusena püüavad kasvuhoonegaasid lõksu 34 protsendi võrra rohkem päikesekiirgust kui 1990. aastal. Tasub rõhutada, et eelmisest aastast kõrgema keskmise õhutemperatuuriga olnud alates regulaarsete ilmavaatluste algusest vaid kuus aastat. Eelmisesse sajandisse jäi neist vaid üks. Organisatsioon kaasas väidetava üleilmse soojenemises tekkinud „pausi „tõttu esmakordselt raportisse ka ookeanide happesuse muutuse. Umbes neljandik õhku paisatavast süsihappegaasist jõuab ookeanidesse. Paleoklimatoloogide sõnul kasvab nende happelisus selle tulemusel kiiremas tempos kui permi ajastu alguses 300 miljonit aastat tagasi, mil atmosfääri süsihappegaasi suhteline sisaldus 900 ppm'ni küündis. Võrreldes 1700. aastaga on ookeanide happelisus kasvanud 30 protsendi. Kliimateadlased ennustavad, et sajandi lõpuks kasvab näitaja protsendini Ookeanide hapestumine muudab seda tänapäeval elavate loomade jaoks eluvaenulikumaks, mis mõjutab ka nende võimet süsihappegaasi vangistada. Samuti saab ookeanides lahustada vaid piiratud hulk süsinikdioksiidi, mis sõltub otseselt maailmamere temperatuurist. Tutvu ülevaatega.
