Jäisel Europal võib näha märke laamtektoonikast
Europat peetakse üheks kõige paljulubavamaks paigaks, kust Päikesesüsteemist peale Maa elu leida võiks. Paksu jääkooriku all leidub isegi rohkem vedelas olekus vett kui Maal. Väliselt on kaaslane kaetud roostekarva triipudega. Astronoomide oletuste kohaselt tekib piirkondades värsket jääd. Ent vaatamata uue jää tekkele ei kasva märgatavalt kuu läbimõõt, misläbi peab vanem jää kuu pinnalt kaduma. Simon Kattenhorn ja Louise Prockter Idaho ülikoolist pakuvad välja, et Europal leidub subduktsiooni piirkondi, kus vanemad jääväljad taas teiste alla sukelduvad. Paar uuris hüpoteesi paikapidavuse kontrollimiseks Galileo satelliidi poolt tehtud fotosid, mille lahutusvõime ulatub 200 meetrini. Analüüsi järel leidsid nad, et kuult võib leida pinnavorme, mis järsult katkevad, et siis kilomeetrite kaugusel taas jätkuda. Viimane vihjab, et jäälaamad on paralleelselt nihkunud. Samuti märkasid nad piirkondi, kust nn krüolaava kuu pinnale tungis ja seejärel külmus. Ühel juhul seostus see isegi vulkaanilaadse struktuuriga. Protsessid meenutavad suuresti Maal toimuvat laamade liikumist Maa peal viib laamade sukeldumiseni planeedi tuuma ja vahevöö temperatuuri erinevus. Sarnaselt kuumale õhule tõuseb magma pinnale, et siis jahtudes taas langeda. Europa pinnatemperatuur jääb -173 °C alla nulli, mil kuu keskel on see paar kraadi üle külmumispunkti. Temperatuuri erinevusest võiks autorite hinnangul piisata, et jääkooriku sügavamaid kihte liikuma panna. Seejuures oleks avaldatav surve piisavalt tugev, et nõrgemates kohtades jäälobjakat pinnale lükata. Autorite hinnangul parandaks kirjeldatud jääringlus väljavaateid kuu ookeanist elu leida, kuna tagaks eluks vajalike keemiliste ühendite ringluse. Hüpoteesi täiendavaks kontrollimiseks oleks aga vaja kuu pinnale poid paigaldada, et nende võimalikku liikumist jälgida. Selleks võiks võimalust pakkuda Ameerika Ühendriikide poolt kavandatav Europa Clipper missioon. Uurimus ilmus ajakirjas Nature Geoscience.
