Soojenev kliima kiirendas osoonikihi paksenemist
ÜRO Keskkonnaprogrammi ja Maailma Meteoroloogia Organisatsioon koostöös valminud raporti kohaselt on ülaatmosfääris ehk enam kui 42 kilomeetri leiduva osooni hulk kasvanud kümnendi kohta ligikaudu kolm protsenti. Mõõtmised vihjavad, et kasvanud on ka atmosfääris leiduva osooni koguhulk, ent midagi kindlat on veel vara öelda. Osooniaukude tekke taga olevate klorofluorosüsinike (CFC) kasutamine keelustati tervet maailma puudutava Montréali leppega 1987. aastal, mille on tänaseks heaks kiitnud kõik ÜRO liikmesriigid. CFC'd asendati suuresti hüdrofluorosüsinikega, mis vangistavad atmosfääri sattudes päikesesoojust tuhandeid kordi tõhusamalt kui süsinikdioksiid. Seeläbi soovitab värske raport ka nende kasutamisest kliimasoojenemise aeglustamiseks hoiduda või sootuks loobuda. Irooniliselt on vahepeal atmosfääri lisandunud kasvuhoonegaasid aidanud osoonikihil kiiremini taastuda. Ülaatmosfääri lekib planeedi pinnalt vähem soojuskiirgust, madalamad temperatuurid mõjuvad aga osooni tekkele soodsalt. Ekspertrühma sõnul oleks osoonikiht ilma kasvuhoonegaasideta taastunud poole aeglasemas tempos. Ennustuste kohaselt peaksid osooniaugud täielikult sulguma 2070-80. aastaks. Osoonikihi paksenemine hoiab aga juba 2030. aastaks ära hinnanguliselt kaks miljonit nahavähi juhtu.
