Tõelised imetajad kõndisid maakeral arvatust varem
Laialt tunnustust leidnud maailmakäsitluse kohaselt olid valdav enamik dinosaurustega planeeti jaganud imetajatest rottide sarnased peamiselt putukatest toituvad elukad. Viimasel paaril kümnendil on aga leitud mitmeid Haramiyida alaseltsi liigitatavatele loomadele kuulunud fossiile, mis vihjasid, et kummalised elukad täitsid väga erinevaid ökoloogilisi nišše. Samas põhines arusaam siiski suuresti üksikutel hammastel ja luufragmentidel, misläbi oli laiaulatuslikemate järelduste tegemine raskendatud. Eelmisel aastal leidis hiina päritolu paleontoloog Jin Meng kolleegidega esimese pea tervikliku Haramiyida seltsi kuuluva olendi säilmed. See ei muutnud aga varajaste imetajate põlvnemissuhteid otsustavalt lihtsamaks. Eelnevalt oletati, et Haramiyida alaseltsi kuuluvad loomad olid küll imetajate sarnased, ent jäid siiski imetajate klassist väljaspoole. Värsked leiud sidusid nad aga eripäraste hammaste tõttu hulgiköbrulisteks nimetatud kindlalt imetajate sekka kuuluvate loomadega. Hiljuti päevavalgele toodud kuus Haramiyida skeletti, mis kuuluvad kolme erinevasse liiki, pakuvad uuele käsitlusele selget toetust. Samuti annab see mõista, et imetajate kehaehitus mitmekesistus juba suhteliselt varakult. Piltlikult elasid erinevat liiki rottide asemel 160 miljoni aasta eest Maal juba hiired ja oravad. Kuna kõige vanema Haramiyida alaseltsi kuuluva looma fossiili vanus küündib 201-220 miljoni aastani, võib oletada, et samal ajal ilmusid Maale ka esimesed tõelised imetajad. Uusi liike kirjeldatakse ajakirjas Nature.
