Tehispõrn eemaldab verest mikroobe
Verre sattunud viirusosakesed ja bakterid võivad organismi ohustada isegi siis, kui immuunsüsteem neist jagu on saanud. Nende hukkumisel vabanevad mürkained, mis võivad tekitada verepõletiku – eluohtliku immuunvastuse. Kuna arstid ei suuda iga kord piisavalt kiiresti kindlaks teha, milline haigustekitaja verre sattunud on, kasutavad arstid nakkuse kontrolli alla saamiseks väga laia mõjuga antibiootikume, mis hoogustab omakorda antibiootikumresistentsuse teket. Lisaks ei pruugi alati sekkumisest piisata. Donald Ingberi juhitud töörühma leitud lahendus hõlmab patogeenide tapmise asemel nende mehaaniliselt verest eemaldamist. Magnetilised nanoosakesed kaetakse kergelt muudetud inimeste valkudega, mis on võimelised aheldama end rohkem kui 90 protsendi laialt levinud bakterit ja viirust katvate suhkrumolekulide külge. Nanoosakesed suudavad kinnituda ka mikroobide poolt vabastavate mürkainete külge. Tehispõrnaga saab seejärel magnetite abil vastavad patogeenid ja mürkained verest eemaldada ja puhas veri taas ringlusesse saata. Töörühm katsetas seadet rottide peal, kelle vereringesse oli viidud surmava doosi jagu kolibaktereid ja Staphylococcus aureus'ena tuntud baktereid. Seade suutis esimese tunniga eemaldada enam kui 90 protsenti vereringes leiduvatest bakteritest. Viie tunni järel oli puhastatud verega rottidest elus 89 protsenti, mil ravita jäetud rottidest oli sama ajaga hukkunud 86 protsenti. Inimverega tehtud katsetes leiti, et tehispõrn suutis puhastada tunniga liitri jagu verd ja eemaldada taas enam kui 90 protsenti haigustekitajatest. Töörühm lisab, et protsessi kiirendamiseks saaks kasutada korraga mitut vastavat seadet. Järgmise sammuna plaanib Ingber teha katseid sigadega ja loodab inimkatseteni paari aastaga. Uurimus ilmus ajakirjas Nature Medicine.
