FAO: maailm on alatoitluse tõrjumisel olulisi edusamme teinud
FAO teeb selget vahet üldist nõrkust põhjustava nälja ning vitamiinide ja mineraalainete puudusest tingitud alatoitluse all, mis võib muu hulgas viia alakaalulisuse ja teiste arenguhäireteni. Alatoitluse all kannatavate inimeste arv on viimaste kümnenditega jõudsalt vähenenud. Kui 1990. aastal pidi tühja kõhtu kannatama keskmiselt veel iga viies inimene, siis tänaseks peab seda tegema üks inimene üheksast. Raporti autorid rõhutavad samas, et maailmas toodetakse elaniku kohta 2800 kalorit ehk oluliselt rohkem, kui Maailma Toiduprogramm ühe inimese minimaalseks normiks peab. Probleem on endiselt teravaim mustal mandril, kus pole toitvale toidule ligipääsu igal viiendal inimesel. Läänepoolkeral on olukord seevastu pea kõikjal paranenud. Erandiks on Haiti, kus kannatab alatoitluse all 52 protsenti inimestest. Saart on viimastel aastatel tabanud nii maavärin, mitmed keeristormid kui ulatuslik põud. Katastroofide tulemusena pidi 2012-2014 puudust tundma 5,3 miljonit inimest ehk 900 tuhande inimese võrra rohkem kui 1990-1992. aastal. Kõige enam leidub alatoitluse all kannatavaid inimesi endiselt Aasias, kuid piirkonnas on näha ka olulisi paranemismärke. Näiteks Indias on nende arv võrreldes 1990. aastaga vähenenud 20 miljoni võrra. Riigi elanikkonna suurus on kasvanud sama ajaga 383 miljonit. Aasia ja Aafrika probleemide taga on organisatsiooni hinnangul lisaks madalale sissetulekule ka algelised põlluharimismeetodid ja puudulik infrastruktuur. Näiteks Sambias, kus puuduse all kannatab 48 protsenti elanikkonnast, on ligipääs igal ajal läbitavatel teedele vaid vähem kui viiendikul. Oma roll on ka vägivaldsetel konfliktidel – erandiks pole Süüria, Lõuna-Sudaan ega Kesk-Aafrika Vabariik. Iraagi põhjaosas võib IS'i tegevus viia peagi nisupuuduseni. Tõusvaks probleemiks on Lääne-Aafrika Ebola viiruse puhang. Tänaseks 2400 inimese elu nõudnud viirus seab saagi täies mahus koristamise küsimärgi alla ning on juba tänaseks toiduainete hinda hüppeliselt kasvatanud. Erilise surve all on Libeeria, Sierra Leone ja Guinea, mis importisid juba enne praegust kriisi välismaalt vilja. Tutvu raportiga.
