Kuidas laamad liikvele läksid
Nüüd on austraalia ja prantsuse teadlased eesotsas Patrice Reyga Sidney ülikoolist tulnud välja kvantitatiivse seletusega, kuidas pikalt paigal püsinud maakoor ühtäkki tükati triivima hakkas. Nad koostasid arvutimudeli, mis näitas, et kui iidse maakera staatilised mandrid ajapikku paksemaks kasvasid, siis hakkasid need oma raskuse all aegamisi laiali vajuma, avaldades survet maakoore naabertükkidele. Lõpuks vajus mandrit kandva maakooretüki äär ühest kohast naabertüki alla ehk toimus nn subduktsioon. Mander aga nõksatas liikuma. Nii algas peagi üsnagi keerukas ülemaailmne maakooretükkide ehk laamade liikumise süsteem, mis hakkas nii hästi toimima, et toimib meie ajani välja Rey ja kaasautorid kirjutavad sellest lähemalt ajakirjas Nature.
