Elanikkonna vananemisel on ka häid külgi
Rahvastikuteadlaste ennustuste kohaselt võib järgmise 30 aasta jooksul oodata elanikkonna vananemist enamikes Euroopa riikides. Üha kasvava tarbijate arvu hulga eest peab suutma hoolt kanda üha vähem tootjaid. Paratamatu demograafilise muutuse tagajärgi tuntakse aeglustuva majanduskasvu ja kasvavate tervishoiusüsteemi kulutuste näol juba praegu. Saksa demograafid eesotsas Fanny Klugega Max Plancki demograafiauuringute instituudist märgivad aga, et rahvastiku vananemine võiks üleminekuperioodi järel maailmale ja ühiskonnale isegi soodsalt mõjuda. Näiteks võiks see kõrgema haridustaseme arvelt ja töövõimeliste elanike hulga vähenemise valguses tuua kaasa üldise produktiivsuse kasvu. Kui 2008. aastal oli kõrgharidus neljandikel sakslastel, siis 2053. aastaks võiks see ennustuste kohaselt olla igal kolmandal, töötavate inimeste hulgas aga isegi 41 protsendil. Samal ajal seostub elanikkonna vananemine väiksema süsinikujalajäljega. Kui täiskasvanuikka ja tööturule alles jõudvad inimesed kalduvad koos keskealistega rohkem tarbima ja kaugemale reisima, siis elu teises pooles võib märgata vastupidiseid suundumusi. Nõnda võiks emissioonide hulk elaniku kohta tänapäevast tarbimisprofiili aluseks võttes elanikkonna vähenemise ja vananemise arvelt langeda sajandi keskpaigaks 1940. aastate lõpu tasemele. Üheks peamiseks vananemisega seonduvaks probleemiks on olnud traditsiooniliselt tervise halvenemine – inimeste elukvaliteet ja töövõime kaldub elu lõpuaastatel tüüpiliselt langema. Kluge märgib aga analüüsis, et näiteks aastatel 1984-2011 tõusis keskmine vanus, mil inimesed esmakordselt perekondlikku hoolt vajasid, 13 aasta võrra. Keskmine eluiga kasvas aga iga kümne aasta kohta keskmiselt 2,5 aastat. Juhul, kui olukord tulevikus sama tempokalt paraneb, võiksid naised nõnda mõne perekonnaliikme hoolt vajada alles 68. eluaastast. Keskmine naine oleks seeläbi sajandi keskpaigaks täie tervise juures enam kui 70 protsenti oma elust. Keskmine mees aga oma lühema keskmise eluea arvelt isegi 80 protsenti. Mõningast kasu võiksid lõigata ka nooremad põlvkonnad. Elu- ja tööea pikenedes suudaksid inimesed ise oma pensionit välja teenida ja toetada ka oma alles iseseisvuvaid järeltulijaid. Samas väheneb ka pärijate hulk, misläbi kasvaks ka päritavate varade hulk. Samas tasub rõhutada, et nähtud mustrid ei pea sajandi keskpaigaks paika kõigi Euroopa riikide puhul. Uurimus keskendus suuresti Saksamaale, mille elanikkonna keskmine vanus ulatub juba praegu 44 aastani, paigutades selle maailmas näitajaga teisele kohale. Keskmine sündivus on seejuures vaid 1,4. Uurimus ilmus ajakirjas PLOS ONE
