Pool Maa veest võib pärineda tähtedevahelisest ruumist
Maa kodusüsteemis, nagu ka igal pool mujal, ei leidu ainult ühte sorti vett. Lisaks tavalisele veele, mille moodustab üks hapniku ja kaks vesiniku aatomit, leidub ka rasket vett, mille vesiniku aatomitel on üks lisaneutron. Kuna tähtedevahelises ruumis leidub rasket vett rohkem kui Päikesesüsteemis, on pikalt kahtlustatud, et viimases kohatav raske vesi pärineb just sealt. Hüpoteesil olid aga omad probleemid Mudelid viitasid, et noores Päikesesüsteemis kohatav kiirgus oli oluliselt intensiivsem kui praegu ja oleks pidanud vee molekulid tükkideks rebima. Vesiniku ja hapniku oleksid uuesti kombineerunud alles hiljem, mil keskkond selleks soodsam oli. Ilsedore Cleevesi töörühm leiab aga noore Päikesesüsteemi mudeldamise põhjal, et kiirguse poolt vabastatud hapnik oleks hakanud eelistatult hoopis süsinikuga vingugaasi molekule moodustama. Samuti ei tekkinud selles piisavalt ioniseeritud deuteeriumi, et hiljem oleks saanud moodustuda nii palju rasket vett, kui tänapäeval Päikesesüsteemis kohata võib. Cleeves järeldab kolleegidega, et tähtedevahelises ruumis leidunud jääkristallid pidid otse planeetide, komeetide ja muude taevakehade eelkäijate sisse sattuma. Arvutuste põhjal pärineb seega kuni pool Maal leiduvast veest tähtedevahelisest ruumist. Komeedid võiksid aga koosneda pea täielikult Päikesest vanemast jääst. Juhul kui hüpotees peab paika Päikesesüsteemi puhul, kehtib see ka teiste planeedisüsteemide kohta. Uurimus ilmus ajakirjas Science.
