Antarktika merejää ulatus oli taas rekordiline
Septembri keskpaigaks oli põhjapoolsete polaaralade jääkatte ulatus kahanenud 5,02 miljoni ruutkilomeetrini. Alates regulaarsete satelliidivaatluste algusest on väiksemat jääkatet nähtud viiel aastal. Sellegipoolest oli sellel aastal nähtud sula oluliselt leebem kui rekordilisel 2012. aastal, mil merejää laius pelgalt 3,41 miljonil ruutkilomeetril ning jääst oli vaba nii Loode- kui Kirdeväil. Arvestades, et sarnaselt mõõdukat sulamist nähti ka eelmisel aastal, loodavad teadlased, et jääkatte keskmine ulatus ei vähene järgnevatel aastatel kiirenevas tempos. Lisaks annab see võimaluse mitmeaastase merejää moodustumiseks, mis ei sula suvekuudel niivõrd altilt.  Planeedi kuklapoolel, kus mitmeaastase jää osakaal Arktikast oluliselt väiksem on, võis näha aga septembri lõpuks haruldast vaatepilti, kus jääkatte ulatus ületas 1981-2010. aasta keskmist suisa kahe standardhälbe võrra. Antarktikat ümbritsev jääkate pole enam kui 20 miljonil ruutkilomeetril lasunud vähemalt 1972. aastast, mil regulaarsed satelliidivaatlused alguse said. See ei tähenda aga, et kliimamuutused Antarktikat säästnud oleks. Merejää kasvu ja kahanemist mõjutavad põhja- ja lõunapooluse lähistel erinevad tegurid. Kui Arktikas on nendeks peamiselt õhu- ja veetemperatuur, siis maailmamerest oluliselt halvemini isoleeritud Antarktika merejää lagunemist ja kokku kuhjumist mõjutavad eeskätt tuuled. Samas pole veel kindel, mis viimastel aastatel nähtud piirkonna kliimamustrite taga olla võib. Tutvu NSIDC vahekokkuvõttega.
