Kõrvale võivad kahju teha ka kuuldamatud helid
Tüüpiline inimene suudab kuulda helisid, mille võnkesagedus jääb 20-20 000 hertsi vahele. Kuigi vahemik väheneb vananedes paratamatult, võib seda kiirendada ka liiga valjude helide kuulmine. Samas pole teadlased olnud päris kindlad, kuidas kuulmispiiri kompivad intensiivsemad võnked kuulmisvõimet mõjutavad. Juba alates 250 hertsist ei suuda inimesed alati täie kindlusega öelda, et nad üleüldse midagi kuulsid. Uues katses andis Ludwig Maxmiliani ülikoolis töötav neurobioloog Marxus Drexl kolleegidega helikindlates kabiinides istuvatele katsealustele kuulata 90 sekundi pikkuseid helisignaale, mille sagedus jäi 30 hertsi piirile. Drexl uuris seejärel kõrvade endi poolt kuuldavale toodavaid spontaanseid otoakustilisi emissioone (SOAE). Emissioonid muutuvad käsikäes kuulmistundlikkuses toimuvate muutustega ja lakkavad kuulmise kaotamise korral sootuks. Töörühm leidis, et SOAE'ides võis märgata muutusi veel kolm minutit pärast madalasageduslike helide kuulmist, muutudes kord nõrgemaks, et siis jälle taas tugevneda. Kuigi nähtud võnkumised ei viita veel iseenesest kuulmiskahjustusele, oletab Drexl, et perioodi vältel on kõrvad kahjustustele vastuvõtlikumad. Järgmise sammuna plaanib neurobioloog uurida, kas sarnaseid muutusi kutsuvad esile ka näiteks tuuleturbiinide ja õhukonditsioneeride poolt tekitatava müra madalasageduslikud komponendid. Uurimus ilmus ajakirjas Royal Society Open Science.
