Kliimamuutused kasvatasid eelmisel aastal kuumalainete ilmnemissagedust
Ilmaekstreemumite kliimamuutustega sidumiseks pole tänaseni ühte kokkulepitud meetodit, misläbi käsitletakse kirjanduses samu sündmusi tihti erinevatest vaatenurkadest. Sarnaselt võivad leitud seosed olla nii väga tugevad kui nõrgad. Nende olemasolu kontrollimine on sellele vaatamata oluline, kuna aitavad kliimamuutustest rohkem mõjutatud piirkondadel paremini tulevikuks valmistuda. California põudOluline osa Ameerika Meteoroloogia Seltsi toimetistes ilmunud koondtöös käsitletud uurimustest keskendub Ühendriikide läänerannikut tabanud põuale, mille sarnast pole nähtud alates mandri koloniseerimisest. Ilma kontekstis on sündmuse taga kõrgrõhkkond, mis Alaskalt saabuvaid vihma toovaid torme piirkonnast eemale juhib. Sarnast põuda võib ühe analüüsi kohaselt kliima stabiliseerumise korral näha vaid kord 420 aasta tagant ja on äärmiselt ebatõenäoline, et midagi taolist nähakse uuesti järgmise 285 aasta jooksul. Teised teadlased on suutnud samal ajal samase nähtuseni jõuda kliimamudelis Vaikse ookeani pinnakihi temperatuuri tõstmisega. Kuigi kõrgemat pinnatemperatuuri peetakse soojenevale kliimale tõepoolest omaseks, muudab see lisaks õhku niiskemaks, mille tulemusel kasvab ka California sademete hulk. Nõnda näivad kaks tagajärge teineteise mõju tasakaalustavat. Austraalaasia kuumalainedEelmisel aastal tabasid nii Austraaliat, Hiinat, Jaapanit kui Koread mitmed kuumalained. Lõunamandril kerkisid temperatuurid isegi niivõrd kõrgele, et sundisid kohalikku ilmateenistust ilmakaartidele uue värvi lisama. Üldjoontes võiks see maailma keskmise õhutemperatuuri tõusuga hästi sobituda. Tõenäosus, et mingil ajahetkel õhutemperatuur eelnevalt normaalseks peetud õhutemperatuuri ületab, on sellest järelduvalt suurem. Austraalia puhul on jõudnud mitmed töörühmad järeldusele, et 'kurjaks suveks' nimetatud pikk kuumalaine poleks saanud ilmneda ilma inimmõjuta. Sama võib öelda ka Uus-Meremaal idarannikut tabanud põua kohta. Koreas on aga kuumalainete ilmnemine muutnud kliimamuutuste tõttu kümme korda tõenäolisemaks. Analoogselt on tõenäosus kasvanud Jaapanis ja Euroopas. Samas hoiduvad piirkondi käsitlenud töörühmad eelmisel aastal nähtud kuumalaineid otseselt kliimamuutuste arvele kirjutamisest. Kindlalt saab öelda vaid, et kasvanud on nende ilmnemise tõenäosus. Ainsaks erandiks on Hiina. Riiki tabanud kuumalaines moodustas inimmõjust tulenev komponent hinnanguliselt 60 protsenti. Punased heeringadMitmel pool maailmas nähtud äärmuslikena tundunud sündmustel polnud aga kliimamuutustega mingit seost. Näiteks võib seda öelda Ühendriikide põhjaosa tabanud lumetormi ja Suurbritannia 'ebaharilikult' külma kevade kohta. Kliimamuutuste mõjul on nähtud sündmused hoopis haruldasemaks muutunud, misläbi polnud inimesed nendega enam lihtsalt harjunud. Näiteks külma kevade nägemise tõenäosus on langenud maailmas keskmiselt kahe protsendini. Tööstusajastueelse ajal oleks sarnaselt madalad temperatuurid iseloomustanud iga teist kevadet. Eelmise aasta äärmuslikke ilmastikunähtusi uurinud teadlased leiavad lisaks, et kliimamuutuste kontekstis võib ebaoluliseks pidada ka Kesk-Euroopat kevadel tabanud hoovihmu ja Püreneede erakordset lumerikkust. Kahjuks ei saa sama öelda India põhjaosas üleujutusi tekitanud sadude kohta. Tutvu ülevaatega.
