Araali mere lõunaosa on pea täielikult kuivanud
Eelmise sajandi keskpaigas hakkas Nõukogude Liit kahte suurimat sisemerd toitvat jõge, Amudarjat ja Sõrdajat, kasutama põllumaade niisutamiseks, et suurendada piirkonna nisu ja puuvilla toodangut. Veeressursside ülekasutamise tulemusel langes 1960-1996 aastal mere veetase 16 meetrit. Kui mere põhja- ja lõunaosa lahutava tammi rajamise tulemusel on põhja pool meretase taas tõusma hakanud, siis lõunas pole olukord endiselt stabiliseerunud. Usbekistan kasutab Sõrdarjat endiselt kohaliku tekstiilitööstuse elushoidmiseks. Maailma veekasutust uuriv Aalto ülikooli teadlane Olli Varis nendib ajakirjas Nature ilmunud kommentaaris, et veenõudlike põllukultuuride, nagu nisu ja puuvilla, niisutamiseks kulub enam kui 90 protsenti piirkonna veest. Ent samal ajal on sellest lõigatav rahaline kasu kulutatud vee hulga kohta väiksem, kui pea kuskil mujal maailmas. Nii tuleks tema sõnul Kesk-Aasias kaaluda tõsiselt töötleva tööstuse ja teadmispõhise majanduse arendamist. Kuigi Araali mere kaotamise tagajärjed pole veel täielikult selged, võib tegevusetus kalliks maksma pinna. Viimastel aastatel on piirkonna kliima muutunud üha vaenulikumaks. Suved toovad kuumalaineid ning tolmutorme, mil talved on pikaajalisest keskmisest oluliselt külmemad. Mere poolt puhuvad tuuled laotavad aga pestitsiidijääke ja soola isegi sadade kilomeetrite kaugusel asuvatele põllumaadele. Tutvu kommentaariga.
