Nobeli meditsiinipreemia pälvisid aju GPSi avastajad
Ameerika ja briti kodakondsusega John O´Keefe avastas 1971. aastal hipokampusena tuntud ajuosast piirkonna, mille üksikud rakud aktiveerusid alati juhul, kui rotid teatud ruumiosas viibisid. Teadlane suutis tõestada, et need ei registreerinud pelgalt nähtavat visuaalset informatsiooni, vaid koostasid sellega keskkonnast kaarti. O´Keefe järeldas sellest, et hipokampuse nn ruumirakud moodustavad mitmeid kaarte, mille kollektiivne aktiivsus esindab erinevaid ruumilisi piirkondi. Kuigi toonaseks oli juba teada, et hipokampus seostub tihedalt mälu ja õppimisvõimega, pakkus leid esimese eksperimentaalse kinnituse, et ajuosa osaleb ka ruumiliste kaartide koostamises. May-Britt ja Edward I. Moser on mõlemad norralased. Abielupaar avastas 2005. aastal teise aju sisemise positsioneerimissüsteemi põhikomponendi ehk nn võrgustikrakud, mis vastutavad koordinaatsüsteemi loomise eest. Entorinaalse ajukoore teatud neuronid ei aktiveerunud mitte teatud ruumi piirkondades, vaid regulaarsete ajavahemike tagant, kui katseloomad ruumi uurisid ja avastasid. May-Britt ja Edward I. Moser leidsid, et kui laenglema löönud neuronid viia vastavusse uuritavat keskkonda kujutava kaardiga, moodustavad ruumiosas aktiveerunud neuronid kuusnurkse mustri. Koos hipokampuse rakkudega, mis registreerivad pea suunda ja ruumi piiri, võimaldavad need seeläbi ajul määrata keha täpse asukoha, pakkudes sellest lähtuvalt ka võimalust selles vaevata teed leida ja andes sellega imetajatele orienteerumismeele.  
