Valles Marinerisele andsid kuju liustikud
Valles Marinerisena tuntud kanjonisüsteem kulgeb enam kui 4000 kilomeetri pikkuses mööda Marsi ekvaatorit. Kuigi pinnavormide kuju on vihjanud, et neid kujundas liustike sulavesi, jättis see siiski tõlgendamisruumi. USA-s asuva Bryn Mawri kolledžis resideeriva Selby Culli töörühma analüüs annab otsesemat kinnitust. Marsi Luuretehiskaaslase ülesvõtted näitavad, et kanjonite seintelt võib leida märke jarosiidist, mis vajab moodustumiseks väävlit. Varem leitud jarosiidilademed on asunud enamasti süvikute põhjas, misläbi oleks need võinud tekkida ka sulavee lihtsal aurustumisel. Ent kuna vastleitud mineraalid asuvad 1,5 kilomeetri kõrgusel kaljuveerel, vihjab see, et need tekkisid liustike äärte sulamisel. Jääse vangistatud atmosfääri väävlil avanes võimalus kanjoni servaga reageerides ülihappelisi jarosiidile sarnanevaid sulfaate moodustada. Sarnast sündmusteahelat võib näha maisemates tingimustes näiteks Norras. Uurimus ilmus ajakirjas Geology.
