Ritsikvähkidest inspireeritud kaamera märkab vähirakke
Kõik loomad ei näe maailma sugugi samamoodi nagu inimesed. Näiteks ritsikvähide liitsilmades leidub 16 erinevat tüüpi fotoretseptoreid, samal ajal kui inimestel on vaid kolm. Samuti suudavad nad sarnaselt mõnedele putukatele hõlpsasti märgata ka valguse polarisatsiooni ehk elektromagnetlainete võnkesuunda. Polarisatsiooni alusel saab aga omakorda näiteks vähirakke avastada. Kui tervetelt kudedelt peegeldunud valguse polarisatsioonis on teatav korrapära, siis vähirakkude kämpudel on see pea täiesti juhuslik. Kuigi teadlased on nõnda loonud ka varem polarisatsiooni mõõtmisel põhinevaid meditsiiniseadmeid, on need olnud reeglina suhteliselt kogukad. Elektroonika- elektriinseneride instituudi toimetistes kirjeldatav sensor on aga pelgalt mündi suurune, misläbi saaks seda kasutada tulevikus näiteks endoskoopide lisatarvikuna. Demonstratsioonkatsetes suutis Viktor Gruevi töörühm näidata, et see suutis tõepoolest hiirte terveid käärsoole rakke vähirakkudest eristada. Enne sensori labori seinte vahelt lahkumist tuleb aga lahendada veel mõned probleempunktid. Kuna sensor registreerib valguse polarisatsiooni, mitte selle lainesagedust või värvi, tuleb kogutav teave esmalt arstidele arusaadavaks muuta.
