Huvide konflikt heidab gripiravimitele varju
Sugugi mitte kõik ravimifirmade poolt tehtavaid uuringuid läbi viivad teadlased pole proovile pandavate ravimite suhtes positiivselt eelhäälestatud. Sellele vaatamata on eelnevates töödes leitud, et huvide konflikti deklareerivate autorite tööd näitavad uuritavaid ravimeid siiski ohutumatena ja tõhusamatena, kui samade ravimite mõju uurivad sõltumatud töörühmad. Terade sõkladest eristamiseks jääb seeläbi arstidel üle pöörduda ülevaateartiklite poole, mis analüüsivad range metoodika alusel eelnevalt teema kohta avaldatud töid. Adam Dunni juhitud töörühm leiab aga, et ka siis ei saa alati tööde objektiivsuses kindel olla. Austraalias asuva Uue-Lõuna-Walesi ülikooli teadur võttis kolleegidega vaatluse alla neuraminidaasi inhibiitoritena tuntud gripiravimid, mis on viimastel aastatel järsult avalikkuse kõrgendatud tähelepanu alla sattunud. Ravimiklassi kuuluvad teiste seas kaubamärgid Tamiflu ja Relenza. Kokku uuris töörühm 26 ülevaateartiklit. Dunn leidis, et ravimiklassi suhtusid soodsalt seitsmest töös kaheksa, mille autoriteks olid ravimifirmadega seotud teadlased. Sõltumatute töörühmade arvustused olid märgatavalt kriitilisemad – ravimiklassile jagas kiidusõnu vaid iga kuues töö. Teadur nendib, et nad ei suutnud kolleegidega nähtud erinevuste statistilisi põhjuseid leida, kuid panid samas tähele, et kallutatuna näivates töödes võis sagedamini kohata tulemuste üldistamist ja selle põhjal soovituste jagamist. Töörühm näeb ühe lahendusena ravimifirmade heaks töötavate ja riigipalgal olevate teadlaste tihedamat koostööd. Viimase võiksid osaleda esimeste kogutud andmete tõlgendamises ja selle põhjal järelduste tegemises. Mis puutub aga neuraminidaasi inhibiitoritesse, siis leidis Dunn, et autoriteetsemad tööd viitavad väikesele kasulikule mõjule ja mõningatele riskidele. Ent sellest ei piisa töörühma hinnangul nende massilise varumise õigustamiseks. Uurimus ilmus ajakirjas Annals of Internal Medicine.
