Kanepi suitsetamine seab ohtu vaimse tervise
Maailma Terviseorganisatsiooni sõltuvusprobleemide ekspert Wayne Hall tõdeb töös, et kanepi suitsetamine on noorukite ja noorte täiskasvanute seas muutunud pea sama levinuks kui tubaka suitsetamine. Keskmiselt igal kümnendal aine sagedasel kasutajal kujuneb välja sõltuvuskäitumine. Samas jääb ebaselgeks, kas kanep sillutab teed teiste narkootikumite kasutamisele. Ühestele tulemustele pole jõutud isegi kaksikutega tehtud katsetes. Küll seostub kanepi suitsetamine keskmisest kaks korda kõrgema koolist välja langemise riskiga ja paralleelselt teiste mõnuainete kasutamisega. Põhjus-tagajärg suhted pole aga niivõrd ühesed. Oluliselt tõsisemaks kanepi suitsetamise varjupooleks on vaimse tervisega seonduvad probleemid. Kui sellest hoiduvate inimeste seas on hallutsinatsioone, meelepetteid ja luule kogenud seitse inimest tuhandest, siis regulaarsete kanepi kasutajate seas küündib näitaja 14'ni. Rootsis tehtud 50 000 noormeest hõlmanud uuring on näidanud, et kanepit enne täisealiseks saamist enam kui kümme korda suitsetanud noortel oli risk järgnenud 15 aastal skisofreeniasse haigestuda kaks korda kõrgem kui muidu. Kuigi kriitikute sõnul võib see lihtsalt viidata, et kanepit regulaarselt kasutavatel inimestel on juba keskkonnast ja/või geenidest tulenevalt suurem risk vaimuhaigustesse haigestuda, on uurimustes leitud, et skisofreeniasse haigestumise risk ja kanepi kasutamise sagedus on tihedalt seotud. Halli sõnul on muu hulgas järeldatud, et umbes 13 protsenti noorte skisofreenia juhtumitest on tulenenud just kanepi suitsetamisest. Teiste tervisemõjude osas pole tulemused aga selged. Üledoosist tulenevaid surmajuhtumeid teaduskirjanduses ei kohta, misläbi on vastav risk äärmiselt väike. Samas on täheldatud, et muidu täiesti tervetel kanepi suitsetajatest noormeestel esineb seletamatuid südameprobleeme. Lisaks on pea kindel, et tavapärasest kõrgem on kanepit regulaarselt suitsevate keskealiste inimeste infarktirisk. Ühendi mõju hingamiselundkonnale on raskem hinnata – enamik kanepi suitsetajatest on oma elu jooksul suitsetanud ka tubakat. Kinnitatult seostub see kasvanud kroonilise bronhiidi riskiga. Hall märgib, et USA-s ja tõenäoliselt ka teistes riikides on viimase 30 aastaga kanepi peamise toimeaine delta-9-tetra­hüdro­kannabi­nooli suhteline sisaldus turul liikuvas kanepis oluliselt kasvanud. Kui 1980. aastal jäi see kahe protsendi piirile, siis tänapäeval küündib see 8,5 protsendini. Tõenäoliselt pole vähemalt osade inimeste poolt suitsetava kanepi kogus selle arvelt vähenenud. Kokkuvõtlikult nendib sõltuvusekspert, et kanepi „ohutuna“ paistmise taga on ilmselt selle eelnenud kanepi demoniseerimine. Kuid kuigi see on enamikest teistest keelustatud mõnuainetest ohutum, ei tähenda see, et selle kasutamine inimese vaimset ja füüsilist heaolu löögi alla ei pane. Uurimus ilmus ajakirjas Addiction.
