Mikromullidega saab veresooni kaardistada
Inimeste kapillaarid on väikesed. Isegi punased verelibled, mille läbimõõt jääb alla isegi juuksekarva otsale, mahuvad neis liikuma vaid napi varuga. Nii pole võimalik difraktsioonipiiri tõttu kõige väiksematest veresoontest ülesvõtete tegemiseks üldjuhul ultraheli kasutada ja appi tuleb võtta skalpell ja mikroskoop. Ometigi õnnestus Kirsten Christensen-Jeffriesi töörühmal kapillaaride asetusest ja selles liikuva vere liikumiskiirusest ultraheli abil ülevaade siiski saada. Tarvis läks vähem kui kümme mikromeetrise läbimõõduga õhumulle. Kuna nende tihedus on ümbritsevast ainest kordades väiksem, tekitab tiheduse erinevus väga selge kaja, mille abil suudab ultraheliseade esile manada tavapärasest kõrgema lahutusvõimega ülesvõtte. Töörühm loodab, et lähenemisviisi saaks tulevikus kasutada veresoonkonna kahjustuste varajaseks avastamiseks ja kasvajate olemasolule viitavate uute veenide kasvule. Kuid enne seda tuleb lahendada küsimus, kuidas õhumullide liikumist reaalajas jälgida saaks. Hetkel võttis signaalide töötlemine aega kümme minutit. Uurimus ilmus ajakirjas IEEE Transactions on Medical Imaging.
