Eurooplased nautisid juustu laktoosi talumatusele vaatamata
Rahvusvahelise töörühma poolt järjestatud inimeste pärilikkusaine vanus peegeldab ajavahemikku 800-5700 aastat e.m.a. Pea 5000 aasta pikkune periood võimaldas uurida, kuidas piirkonnas elavate inimeste genoom sisserännete, populatsioonide segunemise ning kultuuriliste ja tehnoloogiliste arengute tulemusel aegade vältel muutus. Ajavahemikku mahub nii piirkonna kivi-, vase-, pronksi- kui ka rauaaeg. Lisaks võib Ungari tasandikke pidada üheks paigaks, kus lääne- ja idapoolsete kultuuride teed ristusid, mis pakub ülevaadet ka mujal Euroopas toimunud arengute kohta. Dublinis asuva Trinity kolledži geneetik Daniel Bradley leidis kolleegidega muu hulgas kinnitust, et inimeste naha- ja juuksetoon muutus järjest heledamaks. Ühe üllatavama leiuna pidid nad märkima, et inimesed oli laktoosi suhtes talumatud tuhandeid aastaid kauem, kui seni nende käitumisviisi põhjal oletada võis. Inimesed lüpsid kariloomi ja pruukisid piimatooteid juba enam kui 7000 aastat tagasi. Eurooplaste genoomis hakkasid piimatooteid edukalt lagundada võimaldavad mutatsioonid levima aga alles 3000 aastat tagasi. Veidi enam kui tosina genoomi põhjal väga laiaulatuslike järelduste tegemine ei pruugi tunduda esmapilgul kuigi mõistlik. Eriti arvestades järjestatud pärilikkusaine vanust. Töörühm eraldas DNA-d aga inimeste ühest kõige tihedamast sisekõrva lähistel asuvast luust, mis võimaldas neil taastada 12-90 protsenti iga indiviidi geneetilisest informatsioonist. Seni on teistest luudest, näiteks ribidest, sõrmeluudest ja hammastest, eraldatud pärilikkusaine alusel suudetud tavaliselt taastada keskeltläbi üks protsent genoomist. Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.
