Vanim nüüdisinimese genoom annab aimu lähikontaktidest neandertallastega
Järjestatud pärilikkusaine eraldati kuus aastat tagasi Irtõšhi jõe kaldalt leitud vasakust reieluust. Radiosüsiniku meetod viitas, et luu omanik elas umbes 43-47 tuhat aastat tagasi. Nii oletab Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudi teadlaste Bence Viola ja Svante Pääbo töörühm, et Ust’-Ishimi mees on inimrühma järeltulija, kelle lähisugulased rändasid Aafrikast laia maailma enam kui 50 000 aastat tagasi. Senine vanim järjestatud nüüdisinimese pärilikkusaine pärines Mal'ta poisi säilmetest, kes elas 24 000 aastat tagasi Baikali järve lähistel. DNA analüüs näitas, et umbes 2,3 protsenti Ust'-Ishimi mehe pärilikkusainest pärines neandertallastelt. Tänapäeva eurooplaste genoomis leidub seda tüüpiliselt 1,6-2,1 protsenti, mis viitab, et neandertallased heitsid inimestega ühte 7000-13 000 aastat enne mehe sündi, mis vastab 230-400 põlvkonnale. Eelneva ajalise piirangu kohaselt võis edukas paaritumiskatse toimuda 37-86 tuhat aastat tagasi. Samas võis üksikuid sugulisi kontakte aset leida ka hiljem või varem. Mõned neandertallastelt pärinevad pärilikkusaine lõigud on teistest oluliselt pikemad, andes mõista, et neandertallasega paaritus(id) ka mehe hiljem elanud esivanem(ad). Lisaks leidub tänapäeval Kagu-Aasias elavate inimeste genoomis neandertallaste DNA-d veidi rohkem kui eurooplaste omas. Samuti näitas pärilikkusaine uurimine, et mees ei ole tõenäoliselt ühegi tänapäeval elava inimrühma otsene eellane. Genoom sarnaneb võrdselt nii Aasias elavate inimeste kui Ameerika põlisrahvaste genotüübiga. Nii surid tema järeltulijad ja lähisugulased välja tõenäoliselt viimasel jää-ajal. Leitud säilmete põhjalikum uurimine võiks aidata ka kitsamalt määratleda, millal täpselt inimese Aafrikast lahkusid. Üldlevinud vaate kohaselt leidis see aset veidi enam kui 100 000 aastat tagasi ning jõudsid Aasiasse umbes 25 000 aastat hiljem. Hüpoteesi toetavad Lähis-Idast leitud umbes 100 000 aasta vanused tõenäoliselt inimestele kuuluvad säilmed ja India aladelt leitud 70 000 aasta vanused kivist tööriistad. Uurimus ilmus ajakirjas Nature.
