Füüsikud püüdsid laserkuulid pildile
Varssavi ülikooli laserikeskuse füüsikud kasutasid katses uut infrapunakiirguse-lähedases spektriosas töötavat laserit, mille võimsus küündib 10 teravatini. Võrdluseks tarbib inimkond sekundis keskmiselt 16 teradžauli jagu energiat. Iga laserimpulss kestis aga vaid tosin femtosekundit, mis on võrreldav keemiliste reaktsioonide toimumisajaga, misläbi polnud nende koguenergia siiski kuigi suur.  Impulsi liikumise filmimine oleks nõudnud kaamerat, mis teeb sekundis miljardeid ülesvõtteid. Taolist seadet pole aga hetkel veel olemas, mistõttu tegi töörühm pilte paljudest erinevatest pulssidest nende teekonna erinevates punktides. Iga järgnev pildile püütud impulss oli võrreldes teisega veidi nihkes. Kuna aga alusfüüsika jääb ülesvõtteid lahutava aja vältel samaks, saab kõigile ühe impulsiga seonduvatele nähtusele sellegipoolest valgust heita. Näiteks võib fotodelt näha, kuidas impulss pea hetkeliselt selle teele sattuvad aatomid ioniseeris ja tekkiv plasma hõõguma hakkas. Kuigi õhumolekulid võivad viia kiire hajumiseni, saab seda ära hoida plasma murdumisnäitaja mõjutamisega, mida saab teha kiire omaduste sobivalt muutmisega. Uutest katsetustest tõuseb praktilist kasu. Kuna uus laser hajub atmosfääris vähem, saab tehnoloogiat kasutada atmosfäärireostuse tõhusamalt jälgimiseks. Laserimpulsi ja plasma vastastikmõju käigus tekib mitme erineva lainepikkusega valgust, mis võimaldab õhus leiduvaid molekule ja aatomeid paremini tuvastada.
