Teadlased suutsid vere-aju barjääri läbistatavaks muuta
Tavaliselt võib vere-aju barjääri pidada keha üheks tähtsamaks kaitsekilbiks. Osaliselt läbilaskev membraan hoolitseb, et ajju ei satuks selle tööd häirivaid hormoone ja virgatsained, mainimata otseselt ohtlikke mürkaineid ja mikroorganisme. Teistel puhkudel valmistab see aga arstidele tõsist peavalu. Näiteks mitmed vähi ning Alzheimeri ja Parkinsoni tõve tõrjumiseks kasutatavad ravimid oleksid märgatavalt tõhusamad, kui arstidel oleks võimalik neid vere kaudu ajju saata. Lahenduseni jõudis Torontos töötav meditsiinifüüsik Kullervo Hynynen. Mehe hüpoteesi kohaselt paneb vere-aju barjääri pommitamine ultraheliga hetkel, mil selle lähistele mikromullid jõuavad, mullid paisuma ja kokku tõmbuma umbes 200 000 korda sekundis. Vibratsioonist piisab, et vere-aju barjääri moodustavad rakud ajutiselt lahku lüüa. Hüpoteesi proovile pannud Michael Canney töörühma USA-s Marylandi osariigis toimunud sümpoosionil esitletud tulemused näitavad nüüd, et oletused vastavad tõele. Nelja agressiivset ajuvähki põdenud prantsuse katsealusega tehtud eksperimendid näitasid, et koos mikromullidega sattusid ajju ka markerina kasutatud keemilised ühendid, mis muidu barjäärist läbi tungida ei suutnud. Töörühm oletab, et vere-aju barjäär jääb pärast mikromullide ultraheliga pommitamist läbistatavaks järgneva kuue tunni vältel. Hynynen otsustas kolleegidega kasutada ajavahemikku tavapärase kemoteraapia ravimite manustamiseks ja kordas protseduuri iga kuu järel. Ajuteadlased loodavad, et sarnaselt markerina toimivatele molekulidele pääsesid läbi ka vähiravimid nagu karboplatiin. Teiste primaatidega tehtud katsed on näidanud, et karboplatiiniga suhteline sisaldus kasvas teraapia järel ajus 200-600 protsenti. Inimeste puhul võtab aga teraapia täpse mõju hindamine veel aega
