Elevant-kilpkonnade arvukus on tõusuteel
Galapagose saarestikus võis veel mõne sajandi eest näha sadu tuhandeid elevant-kilpkonni. Koloniaalajastu kõrgajal hakkas nende arvukus aga hüppeliselt langema. Kilpkonnad kujutasid endas maitsvaid elavaid konserve, millega pikkadel merereisidel oma toiduvarusid täiendada. Española saarel elava alamliigi allakäik hoogustus 19. sajandi lõpus veelgi, kui vaalapüüdjad tõid saarele esimesed kitsed, kes hakkasid seal hoogsalt paljunema. Jõupingutused kilpkonnade päästmiseks said alguse 1960. aastatel, kui professionaalsetel küttidel lasti kohalik kitsepopulatsioon täielikult hävitada. Sellest ajast saadik on jõudumööda enam kui saja aasta vanuseks elavaid kilpkonni loomaaedades paaritatud ja seejärel uuesti saarele lahti lastud. Syracuse ülikooli bioloog James Gibbs uuris kolleegidega 40 aasta vältel elevant-kilpkonnade populatsiooni kohta kogutud andmeid ja leiab nüüd, et loomade arvukus on stabiliseerunud. Saarel võib kohata isegi viimase 5-10 aasta jooksul koorunud isendeid, kes pole ilmale tulnud loomaaedades. Saare ökosüsteemi täielik taastumine võtab aga veel aastaid. Tänu kitsedele leidub saarel rohkem väikesi puid ja põõsaid, mis pärsivad omakorda kaktuseliste kasvu, mille võrsed kilpkonnade toidulaual tähtsat rolli mängivad. Samuti raskendavad need kuni 250 kilogrammi kaaluvate loomade liikumist. Uurimus ilmus ajakirjas PLOS ONE.
