GM-põllukultuuride kasvatamisest tõuseb põllupidajatele tulu
Wilhelm Klümper ja Matin Qaim Göttingeni Georg-Augusti ülikoolist keskendusid tavapäraste ja GM-põllukultuuride võrdlemisel viiele aspektile – taimede saagikusele, kasutatavale taimekaitsevahendite kogusele, pestitsiidide hinnale, tootmiskuludele ja pinnaühiku kohta saadavale kasumile. Näitajate põhjal selgus, et üldjoontes on GM-põllukultuuride kasvatamine tulusam, isegi kui tootmiskuludes märgatavaid erinevusi ei leidu. Keskmiselt kasvas saagikus hektari kohta viiendiku võrra, mis oli tingitud umbrohu ja kahjurite mõjul hävineva saagi hulga vähenemisest. Samal ajal langes kahjurite tõrjeks kasutatavate pestitsiidide hulk ligikaudu 37 protsenti. GM-põllukultuure kasutavate põllupidajate kasum kasvas analüüsi kohaselt pea 70 protsenti. Kõige märgatavam oli vahe arengumaades, kus kasvas saagikus 14 protsendi võrra rohkem kui arenenud riikides. Sellele vaatamata oli üldine majanduslik mõju positiivne ka viimaste põllupidajate jaoks. Samuti sõltus kasumi ulatus piirkonna kliimast ja kasutatava GM-põllukultuuri täpsetest omadustest. Putukamürkide suhtes vastupidavamaks muudetud kultuuride kasvatamine oli tulusam, kui taimemürkide, näiteks RoundUpi, suhtes tolerantsemate teraviljade eelistamine. Valdav enamik vaheanalüüsis käsitletud töid põhinesid põllupidajate seas tehtud küsitlustel, mis peaksid olema reaalsusega paremas kooskõlas, kui muudetud põllukultuuride teadlaste poolt välitingimustes katsetamine. Samal ajal tuleb rõhutada, et osa 147st vaatluse alla võetud tööst polnud läbinud eelretsenseerimisprotsessi. Paar märkis samas, et tööstuse ja avalikkuse poolt rahastatud tööde järeldustes polnud vähemalt uuritud näitajate osas erilist vahet ning eelretsentseeritud töödes oli GM-põllukultuuride positiivne mõju isegi märgatavam.
