Galaktikavahelises ruumis võivad luurata pooled universumi tähed
Andmed koguti kompaktse CIBER observatooriumiga, mis saadeti nelja lennu käigus suborbitaalsel trajektooril paarisaja kilomeetri kõrgusele, jälgimaks minuti vältel viit erinevat taevalaotuse piirkonda. Lennud toimusid erinevatel aastaaegadel, et eemaldada kogutud infrapunavalgusest kergemini planeetidevahelise tolmu jäetud jälg. Missioni algseks eesmärgiks oli täheldada universumi vanimatelt galaktikatelt ning ehk ka esimestelt tähtedelt pärinevat valgust. Mida kaugemal valgusallikas asub, seda rohkem on sellelt pärinev valgus universumi paisumise tõttu välja venitatud. Andmete analüüs näitas aga, et kogutud valguse lainepikkus polnud niivõrd suur, kui oleks pidanud olema iidsetelt galaktikatelt pärinev valgus. Nõnda pidi osa valgusest tulema märksa lähemalt. Ent Linnutee läheduses ei paikne kogu signaali selgitamiseks piisavalt palju galaktikaid. Töörühm järeldab seeläbi eesotsas Michael Zemcoviga, et valgus pärineb galaktikavahelises ruumis paiknevatelt tähtedelt, mis on gravitatsiooniliste vastastikmõjude tõttu galaktikatest välja paisatud. Samuti oletab Zemcov, et neist valdav enamik pärineb väiksema massiga galaktikatest, mille nõrgem gravitatsiooniväli ei suuda niivõrd edukalt tähti põgenemast hoida. Kokkuvõtlikult võib galaktikavahelises ruumis luurata kuni pooled universumi tähtedest. Teised astronoomid pole aga tõlgenduses niivõrd kindlad ja märgivad, et taolisi tähti võiks sellisel juhul leiduda ka Linnutee lähistel. Paraku pole üksikute liikuvate tähtede märkamine kerge ülesanne, mistõttu ei saa tõlgendust ka prügikasti visata. Selgema vastuse võiks anda CIBER2 eksperiment, mis asub tähevalgust koguma nähtava valguse spektriosas. Uurimus ilmus ajakirjas Science.
