Nüüdiseurooplased võisid kuju võtta 37 000 aasta eest
Säilmed, millest järjestatud pärilikkusaine eraldati, leiti 1954. aastal Musta mere lähedal asuvast Kostenki-Borshševo leiupaigast. Järjestatud genoomi näol on tegu siiski rohmaka mustandiga, kuna selle igat nukleotiidi suudeti katta vaid 2,4 korda. Tänapäeval on juba tavapäraseks saanud, et igat DNA monomeeri loetakse täpsuse huvides vähemalt 30 korda. Kuigi selle alusel võib oletada, et mustandis leidub mitmeid vigu, ei tohiks need tulemusi olulisel määral mõjutada. Nii peavad teadlased taaskord tõdema, et inimeste väljaränne Aafrikast oli ilmselt märksa keerukam, kui õpikutest lugeda võib. Kostenki-14'ks nimetatud nüüdisinimese DNA ei sarnane ameerika põliselanike pärilikkusainele ega tänapäeval Aasia idaosas elavate inimeste DNA-le. Mõne nädala eest järjestatud 45 000 aastat tagasi Lääne-Siberis elanud mees Ust'-Ishim oli seevastu suguluses nii nüüdiseurooplaste kui ida-aasialastega. Tulemused annavad mõista, et Aasia ja Euroopa asustanud inimpopulatsioonid lahknesid 37-45 tuhat aastat tagasi, tehes Kostenki mehest vanima järjestatud genoomiga eurooplase. Kostenki mehe pärilikkusaine sarnaneb samas 7000 aastat tagasi Hispaanias elanud kütt-korilase DNA-ga, mis viitab omakorda, et Euraasia lääneosa asustanud inimpopulatsioon püsis suhteliselt ühetaolisena vähemalt 30 000 aastat. Tõdemus käib vastu samuti sellel aastal ilmunud tööle, mille kohaselt tekkis tänapäeva nüüdiseurooplaste genofond kolme lähtepopulatsiooni segunemisel. Värske töö viitab aga Hispaaniast Kesk-Aasiani ulatunud megapopulatsioonile. Nüüdiseurooplased oleksid hüpoteesi kohaselt tekkinud selle alarühmade segunemisel. Mõlemal juhul oleksid genofondi oma panuse umbes 7000 aasta eest andnud ka Lähis-Idast pärit põllupidajad. Töörühm otsustas viimaks uurida, kui palju leidub Kostenki mehe genoomis neandertallastelt pärinevaid pärilikkusaine lõike. Nüüdisinimeste lähisugulastelt pärineva pärilikkusaine kogumaht osutus võrreldavaks hiljuti järjestatud 45 000 aastat tagasi elanud mehe genoomis leidunud DNA hulgaga. Pärilikkusaine lõikude pikkus viitas, et neandertallased ja nüüdisinimesed paaritusid 54 000 aasta eest, mis on eelnevalt järjestatud genoomi alusel tuletatuga suhteliselt heas vastavuses. Lisaks märkas töörühm, et umbes üks protsent täheldatud pärilikkusaine lõikudest paikneb nüüdisinimeste genoomi piirkondades, kust tänapäeval neandertallaste pärilikkusainet ei leia. Tõdemus annab mõista, et vastavad lõigud on kaotatud loodusliku valiku või pelga juhuse läbi. Uurimus ilmus ajakirjas Science.
