Liblika silmlaigud eksitavad vaenlasi
Silmlaigud tõmbavad ründaja tähelepanu enda peale ja ajavad ta segadusse. Ameerika Ühendriikide Oregoni osariigiülikooli bioloog Katy Prudic ja ta kolleegid uurisid väikest pruunikat koerliblikast ladinakeelse nimega Bicyclus anyana, kes elutseb peamiselt Ida-Aafrikas. Neid liblikaid koorub igal aastal keskmiselt viis põlvkonda, mõned neist vihmasel, teised aga põuasel aastaajal. Vihmasel aastaajal koorunud liblikate silmlaigud on suured ja eredad, põuasel ajal koorunutel aga väiksemad ja tuhmimad. Prudic ja kaasautorid pakuvad sellele nähtusele Londoni Kuningliku Seltsi toimetistes välja kohastumusliku selgituse. Vihmasel aastaajal on liblikate suurimad vaenlased palvetajaritsikad ja muud röövputukad, keda suured värvilised silmlaigud eriti tõhusalt segadusse ajavad, nii et nad haukavad pigem pisut tiiba kui liblikale eluliselt tähtsamaid kohti, nagu pead, rindmikku või tagakeha. Põuaajal röövputukaid palju ei ole, küll aga linde. Ent linnud lasevad end silmlaikudest vähem eksitada ja seepärast ongi need kujunduselemendid sel ajal tagasihoidlikud, et liblikaid võimalikult raskesti märkaksid
