Soojemas maailmas lööb sagedamini välku
Ka seni tehtud äikesevaatlused on tuvastanud üldise seaduspära, et kuuma ilmaga on äikest rohkem kui külmaga, aga kui palju täpselt ikkagi globaalne kliimasoojenemine globaalset välgu sagenemist üles kütab, seda polegi nii ilmlihtne välja arvutada. On muidugi püütud. Seni peamiselt suhteliselt kaudsete mõttekäikude kaudu, näiteks sademete hulgaga seostutuna ja leitud, et ühe Celsiuse kraadi kohta võiks pikselööke juurde tulla viis või lausa sada protsenti või midagi seal vahepeal. Nüüd aga on David Romps Berkley California ülikoolist ja ta kolleegid saanud valmis arvutusmudeli, milles on kesksel kohal atmosfääris sisalduv energiahulk. Nad väidavad, et kui see eeldatav energiahulk korrutada eeldatava sademete hulgaga, siis tulemus on võrdeline eeldatava äikese hulgaga Ajakirjas Science avaldavad nad täna arvutustulemused Ameerika Ühendriikide kõige äikeserohkemate piirkondade kohta ja saavad tulemuseks, et neis paigus peaks siis globaalse soojenemise iga kraadi kohta tulema 12 protsenti rohkem välku. Mida oodata mujal maailmas, seda nad veel arvutanud ei ole, aga küll jõuavad. Välkude hulka on hea ette teada muu hulgas kasvõi seepärast, et see aitab metsatulekahjude tõrjet pikemalt ette kavandada.
