Philae jõudis enne aku tühjenemist saata uusi andmeid
Uurimisrobot jäi ühe kaljunurga varju ning ei saa piisavalt päikesevalgust, mistõttu ei saa selle päikesepatareid oma süsteemi uuesti laadida, vahendas BBC. Insenerid kardavad, et see kontakt Philaega jäi viimaseks, kindlasti vähemalt mõneks ajaks. Philae ametlikul Twitteri kontol ilmus veel teade: "Ma räägin teile oma uuest kodust, komeedist 67P, peagi.... zzzzz."  My #lifeonacomet has just begun @ESA_Rosetta. I'll tell you more about my new home, comet #67P soon… zzzzz #CometLanding — Philae Lander (@Philae2014) November 15, 2014     Järgmine võimalus Philaega kontakti saada on täna Eesti aja järgi kell 13, kui orbiidil tiirlev Rosetta satelliit, mis viis roboti nelja kilomeetri laiusele "jäämäele", tuleb üle silmapiiri. Kuid kuna robotile langeb 12 tunnise päeva jooksul vaid 1,5 tundi päikesevalgust, on kahtlane, kas selle aku suudab end taastada nii palju, et raadioühendus lõpuni taastada. Samas suutsid insenerid maksimeerida selle võimalikkust, andes käsu uurimisroboti ümberorienteerimiseks. See tähendas Philae tõstmist nelja sentimeetri võrra ning selle peakorpuse pööramist 35 protsendi võrra. See tagab selle, et roboti suurim päikesepaneel saab rohkem valgust. Kogu informatsioon, mida automaatjaamalt oodati, saadi aga kätte. Isegi kui automaatjaama töö nädalavahetusega lakkab, on uurijatel siiani saadud andmete hulga üle enda sõnul hea meel. Arvatakse, et saavutatud on koguni 80 protsenti seatud eesmärkidest. Viimaste saadud andmete hulgas on näiteks puurimise käigus kogutud informatsioon. Uurimisrobot laskus komeedile 12. novembril. Roboti saatis komeedi pinnale Euroopa Kosmoseagentuuri sond Rosetta. Tegu on esimese inimtekkelise objektiga, mis on kunagi komeedile laskunud. Robotilt oodati unikaalset infot meile veel suhteliselt tundmatu taevakeha kohta. Teadlased tahavad teada, kui palju on seal vett, orgaanilisi aineid ja üllatusi. Samuti võib saada vastuse küsimusele, kas võib olla ka vesi Maal pärit komeetidelt. Kuna komeedid on ühed universumi vanemad objektid, võib neid uurides saada teada nii mõndagi planeetide ja kogu Päikesesüsteemi tekke kohta. Kosmosesond Rosetta saadeti komeet 67-P poole teele kümme aastat tagasi ning komeedi orbiidil tiirles ta juba augustist saati.
