Teadlased muutsid elavad rakud magnetofonideks
Pärilikkusaine on suurepärane informatsioonikandja. Ühes grammis DNA-s võiks talletada sama palju teavet kui 600 miljardil CD-plaadil. Nii on teadlased näinud seda juba pikalt mäluseadmena, mille abil rakus toimuvaid keemilisi protsesse reaalajas üles tähendada. Ent alles viimastel aastatel on tehnoloogia seda ka reaalselt teha võimaldanud, vähemalt katseklaasis. Seda elavates rakkudes teha võimaldavate seadmete eluiga on jäänud paari tunni piiresse. Cambridge'i ülikooli teadlastel eesotsas Fahim Farxadfardiga on nüüd läinud korda luua pärilikkusainel põhinev mäluseadme SCRIBE, mis võimaldab järjepidevalt üles tähendada rakus toimuvaid sündmusi kuni 12 päeva. Tööriist põhineb mõnede bakterite poolt nende peremeeslooma pärilikkusaine muutmiseks kasutatavatel ensüümidel. Farxadfard leidis kolleegidega võimaluse aktiveerida neid vaid teatavate stiimulite peale, näiteks registreerides rakus kindlat kemikaali. Seepeale asendas see raku enda pärilikkusaine kopeerimise ajal selle lühikese üheahelalise DNA lõigu. Proovikatsetes oli võimalik SCRIBE'iga üles täheldada nii hetki, mil rakule valgus langes, kui puhke, mil rakk kohtas mõnda laialt levinud bioloogilist päritolu keemilist ühendit. Iga taoline mutatsioon anti edasi ka bakteritüve järgmistele põlvkondadele. Töörühm näeb tööriistal mitmeid rakendusi. Näiteks saaks elusaid rakke kasutada keskkonnasensoritena, millega piirkonna saastatust hinnata. Samuti võiks see aidata paremini mõista hulkraksete organismide arengut ja hõlbustada sünteetiliste eluvormide loomist. Uurimus ilmus ajakirjas Science.
