Philae põrge püüti pildile
Kui esimesele maandumisele viitav tolmupilv jäi silma Euroopa Kosmoseagentuuri enda teadlasele Gabriele Belleile, siis Philaet ennast ja selle varju märkas esimesena Rosetta ajaveebi lugeja John Broughton. Esimene komeedil maandud inimtekkeline objekt haarab ülesvõttel enda alla vaid paar pikslit, tumedam vari on veidi suurem. Komeedi nõrga gravitatsioonivälja tõttu põrkas Maal ligikaudu sada kilogrammi kaalunud automaatjaam esimesel korral umbes kilomeetri ja teisel korral 20 meetri kõrgusele. Lisapõrgete tõttu pole teadlased endiselt täiesti kindlad, kus laupäeva varahommikul oma plaanipärase teadusprogrammi lõpetanud automaatjaam täpselt puhkab. Rosetta poolt tehtud ülesvõtete uurimine annab aimu automaatjaam põrketrajektoori kohta, muutes selle leidmise mõnevõrra lihtsamaks. Kuigi Philae päikesepaneelidele ei langenud pärast maandumist piisavalt valgust, et pärast akude tühjenemist vaatlusi jätkata, suutsid insenerid enne automaatjaama suikumist keerata seda 35 kraadi võrra, mille tulemusel tabab peamist päikesepaneeli endisest rohkem valgusosakesi. Nii loodetakse, et Päikesele lähenedes saab automaatjaam taas piisavalt energiat, et uuesti elule ärgata.
