Arengumaadele lubati kliimamuutustega kohanemiseks 9,3 miljardit dollarit
Kõige suuremaks toetajaks osutus USA, kes panustas kolm miljardit dollarit. Ühendriikidele järgnesid 1,5 miljardiga Jaapan ja 1,1 miljardiga Suurbritannia. Umbes miljardi lubasid ka Saksamaa ja Prantsusmaa. Keskmise sissetulekutega riikide seast toetasid fondi Mehhiko ja Tšehhi. Kohtumist võõrustanud Saksamaa keskkonnaminister Gerd Mueller tunnustas riike panuse eest ja märkis, et inimesed peavad kliimamuutustega dinosauruste saatuse vältimiseks aktiivselt võitlema. Samas moodustavad antud lubadused vaid murdosa Vaikse ookeani saareriikidele ja Aafrika vaesematele riikidele 2020. aastaks lubatud abist. Maailma rikkamad riigid on lubanud kasvatada toetuste määra viies aastaga saja miljardi dollarini. Vahendeid plaanitakse kasutada nii olemasoleva infrastruktuuri kindlustamiseks kui ka näiteks puhtamate tehnoloogiate vallas tehtava arendustöö julgustamiseks. Rahvusvahelise Energiaagentuuri analüüside kohaselt peaks aga maailm tervikuna panustama ulatuslike kliimamuutuste vältimiseks aastatel 2011-2050 ainuüksi energeetikasektori süsinikuvaesemaks muutmiseks umbes 1,1 miljardit dollarit. Hiljuti mõttekoja Climate Policy Iniative avaldatud raporti kohaselt langesid aga maailma kliimamuutuste pehmendamisega seonduvad kulutused viimasel aastatel kaheksa protsenti – 331 miljardi dollarini. Kui riiklikul tasemel jäid investeeringud samaks, siis eraettevõtted panustasid umbes viiendiku võrra vähem. Osaliselt oli langus tingitud roheliste tehnoloogiate odavnemisest.
