Elektriline stimulatsioon tõstab valvsust kofeiinist paremini
Andrew McKinley võttis katses vaatluse alla 30 sõjaväeanalüütikut, keda hoiti pärast tüüpilist tööpäeva ärkvel 30 tunni vältel. Iga kahe tunni tagant kontrolliti uurimisaluste reaktsiooniaega ja paluti neil oma enesetunnet kirjeldada. Samuti tegid nad regulaarselt nende valvsust proovile panevat testi, mis hõlmas mööda ringjoont liikuva täpi jälgimist. Igal korral, kui täpp ootamatu hüppe tegi, pidid katsealused selle kohaselt vastava nupu abil üles tähendama. Kella nelja aeg öösel, mil inimeste sooritusvõime tavaliselt kõige kehvem on, üritati katsealuseid erineval viisil virgutada. Ühtedele anti närida kofeiini sisaldavat nätsu ja kinnitati nende pea külge elektroodid. Teistel paluti närida tavalist nätsu, kuid samal ajal stimuleeriti nende aju elektroodidega 30 minuti vältel ka reaalselt. Kolmandaid ei mõjutatud vaatamata katsealustele jäetud muljele üldse. Eelnevate eksperimentide põhjal oli töörühm küll juba enne katset kindel, et aju koljuülese alalisvooluga (tDCS) ergutamine tõstab katsealuste sooritusvõimet paremini kui kofeiin, kuid olid siiski üllatunud, kui kaua elektrilise stimulatsiooni mõju kestis – sooritusvõime jäi muutumatuks kuue tunni vältel. Kella kaheksa paiku oli uurimisaluste tulemus kofeiininätsu närinud katsealustest ja kontrollrühmast kaks korda parem. Vahet tajusid ka uurimisalused ise. Alalisvooluga mõjutatud katsealused olid stimulatsiooni järel teistest energeetilisemad, vähem väsinud ja paremas tujus. Kuigi ajutiselt parandas katses osalejate enesetunnet ka kofeiin, kadus selle mõju umbes kaks tundi pärast selle manustamist. Järgmise sammuna plaanib töörühm uurida, kas stimulatsiooni mõju kestab ka pikemalt kui kuus tundi. Kuigi sarnased väidetavalt sooritusvõimet parandavad stimulatsiooniseadmed on muutunud juba kättesaadavaks ka laiemale avalikkusele, pole tDCS'i võimalikud kõrvalmõjud eriti selle pikaajalisemal kasutamisel veel sugugi selged. Muu hulgas peljatakse, et see võib viia näiteks meeleolu muutusteni ja krampideni. Tööd esitleti USA Ajuteaduse Seltsi konverentsil.
