Bakterid aitavad raisakotkastel korjuseid õgida
USA rahvusliku loodusloo muuseumi ornitoloog Gary Graves uuris kaaslastega 50 raisakotka (Aegypius monachus) ja voltpeakotka näo ning nende soolestiku mikrobioomi. Samuti võtsid nad vaatluse alla kotkaste toidulauaks korjused ja nende väljaheited. Töörühm leidis, et lindude näol leidus umbes seitse korda rohkem bakteriliike kui nende soolestikus. Kui lindude nägudelt võis leida enam kui 500 bakteriliiki, siis soolestikku kutsus koduks keskmiselt vaid 76. Kõige paremini näisid seedekulglas hakkama saada liigid nagu Fusobacteria ja Clostridia, mis tekitavad näiteks inimestel toidumürgitust, teetanust ja gangreeni. Graves oletab, et bakterid võivad lindudele isegi kasulikud olla, kuna aitavad lagundada seedekulglasse jõudvaid toidupalasid. Näiteks toituvad mõned Fusobacteria liigid lihast. Tõenäoliselt satuvad imetajatele ohtlikud mikroorganismid lindude soolestikku, kui nad raibetest toituvad. Toidupalade lahti rebimisel eelistavad raisakotkad litsuda oma pea raipe erinevatesse avavustesse sh seedekulgla lõppavasse, mis neile kergemat ligipääsu võimaldavad. Nii Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.
