Kriitika raskendab teismelistel vanemate vaatenurga tajumist
Harvardi, California-Berkley ja Pittsburgi ülikooli teadlased eesotsas Kyung Hwa Leega tegid katseid 32 teismelisega, kelle keskmine vanus jäi 14 aasta piirile. Uurimisaluste ajutegevust jälgiti kahe sessiooni vältel. Kui esimesel korral pidid nad kuulama kahte 30 sekundi pikkust helilõiku, milles nende ema neid kritiseeris, siis teisel korral rääkisid nende emad vähem meelierutavatest tegevustest, näiteks sellest, mida poest osta. Lee keskendus kolmele ajupiirkonnale – limbilisele süsteemile, eesajukoorele ning oimu- ja kiirusagarat lahutavale ühendavale piirkonnale, mis mängivad rolli vastavalt negatiivsete emotsioonide töötlemises, emotsioonide reguleerimises ja teiste inimeste vaatenurga hoomamises. Võrreldes neutraalse jutu kuulamisega kasvatas kriitika aktiivsust limbilises süsteemis, mil eesajukoores võis märgata aktiivsuse vähenemist. Samuti viitasid nähtud aktiivsusmustrid, et võimaliku kaitsereaktsioonina ei mõelnud nad enam nii palju oma vanemate vaatenurgale. Töörühm rõhutab samas, et nende tõlgendus põhineb eelnevate tööde tulemusel. Lisaks oli katse ülesehitus suhteliselt vaba ning uurimisalustele ei antud väga selgeid instruktsioone. Sellele vaatamata märgib Lee kolleegidega, et vanemad võiksid oma järeltulijaid kritiseerides mõista, kuidas see teismelistes negatiivseid emotsioone tekitab ja emotsioonide kontrollimine ei pruugi nende jaoks kerge olla. Uurimus ilmus ajakirjas Social Cognitive and Affective Neuroscience.
