Doktoritöö: Exceli-tabeli abil on võimalik vähendada jäätmeveo keskkonnamõju
TTÜ doktorant Jana Põldnurk uuris, kuidas käib olmejäätmete käitlemine Harju maakonna kohalikes omavalitsustes, kus inimesed elavad hõredalt. See toob endaga kaasa näiteks selle, et olme jäätmete kogumine on kallis, saastab keskkonda ning samuti on keerulisem liigiti kogutud jäätmete nagu vanapaberi ja biojäätmetega. Kuidas teha nii, et keskkonda säästmise eesmärgil liigiti kogutud prügi äravedamine ei tühistaks sorteerimisest saadavat kasu? Ehk kuidas muuta prügivedu otstarbekamaks ja logistiliselt tõhusaks? Jana Põldnurk toob välja, et omavalitsuste vaheline koostöö annab kahtlemata sotsiaalmajanduslikke eeliseid, sõltumata sellest, kui palju inimesi neis elab. "Siiski oleneb koostöö vorm ja selle efektiivsus mastaabist," märgib Põldnurk väitekirjas. Euroopas on trend kommunaalteenuste remunitsipaliseerimise poole ning viimased uuringud näitavad, et pole erilist vahet kas jäätmevedu korraldab munitsipaal- või erasektori teenusepakkuja. Oluline on, et teenuse osutajate osas säilib efektiivsus ja konkurents. Doktoritöö tulemusena töötati välja Exceli-põhine tööriist, mis võimaldab hinnata biojäätmete ja vanapaberi liigiti kogumisega kaasnevaid süsinikuemissioone ja majanduslikku tasuvust, prognoosida olmejäätmeveo teenuse mahtu, käivet ja kulusid läbi kahe erineva hankemudeli ning hinnata jäätmehoolduse administratiivset efektiivsust. Tööriista peamine innovaatilisus seisneb kasutatava sisendinfo lihtsuses ja kättesaadavuses. Sisendinfona kasutati elanike arvu, haldusterritooriumide suurust, jäätmetekkeinfot ja teedevõrgustiku pikkust – kõik need andmed on saadaval avalikes registrites. Tööriistaga modelleerimine näitas, et omavalitsustel tasub jäätmeveok luua koostööorganisatsioon, kui nende hallata on 15-25 tuhande elaniku jäätmevedu. Jäätmeveopiirkond on optimaalse suurusega, kui jäätmeveok saab täis ühe veoringiga. See tähendab, et prügi kogutakse tähendab ligikaudu 20-30 tuhandelt elanikult. Jäätmehooldusülesannete, sealhulgas ka korraldatud jäätmeveo klienditeeninduse ja avalike jäätmehooldusteenuste (jäätmejaamade ja avalike kogumispunktide opereerimine, kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumine, jäätmeteavitustegevus, andmebaaside pidamine) täies ulatuses omavalitsuselt jäätmekeskusele delegeerimine on tasuv alates 100-125 tuhandest elanikust. Doktoritööd juhendasid professor Enn Loigu ja külalisprofessor Karin Pachel (TTÜ).
