Geenianalüüs paljastab pärgamendi saladusi
Maailma ajalooarhiivides on tallel palju vanu dokumente, mida lugedes võime ammuste aegade oludest paljugi teada saada. Kas või näiteks loomakasvatuse olukorrast mõnel ajaloojärgul. Nüüd aga on Iiri ja Inglise teadlased leidnud võimaluse, kuidas ajalooürikutest loomakasvatusalast teavet ammutada ka sellisel juhul, kui neis enestes ei ole loomakasvatusest sõnakestki kirjas. Daniel Bradley Dublini Trinity College'ist ja ta kolleegid uurisid kõige moodsama geenijärjeldustehnika abil pärgamenti, mille peale mõned Yorki Ülikooli arhiivis hoitavad 17. ja 18. sajandi dokumendid on kirja pandud. Pärgament on tehtud loomanahast ning Bradleyl ja ta kaaslastel õnnestus pärgamendist eraldada nende loomade DNAd ja valke. Selle põhjal said nad järeldada, mis loomade nahast pärgament tehtud oli. Võrreldes neid vanu biomolekule meie aja loomade biomolekulidega loodavad teadlased edaspidi saada uut infot loomakasvatuse ajaloost läbi sajandite. Bradley ja kaasautorid rõõmustavad Briti Kuningliku Seltsi ajakirjas Philosophical Transactions ka selle üle, et pärgamendist võetud DNA-proovidel on näiteks vanadest loomaluudest võetud DNA-proovidega mõnedki eelised. Pärgamentdokumente on enamasti väga hoolikalt hoitud, alates 20. sajandist tihtipeale ka väga rangelt paika seatud temperatuuri- ja niisksoludes. Peale selle on dokumentidele enamasti kantud ka kuupäev, mis teeb materjali dateerimise eriti hõlpsaks.
