Maale tõid vee ilmselt asteroidid
Maa oli miljardite aastate eest piisavalt tuline, et enamik sellel leidunud veest ilmaruumi põgeneks.. Noor Päikesesüsteem kihas toona aga asteroididest ja komeetidest. Teadlasid oletasid nõnda, et need aitasid planeedi veevarusid täiendada. Peamisteks kandidaatideks peeti komeete, mille veesisaldus on asteroidide omast oluliselt kõrgem. Hüpoteesi proovilepanek oli sirgjooneline. Kuigi vesi koosneb igal pool kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist, võib vesiniku tuumast leida aeg-ajalt ka ühe või kaks neutronit. Kuna deuteerium ja triitium on tavaliselt vesinikust raskem, muutub selle osakaal terve Päikesüsteemi lõikes. Kui Maa deuteeriumi ja vesiniku suhe ühtiks komeetide suhtega, oleks see veenev argument, et Maa vesi pärineb just sealt. Viimastel kümnenditel teleskoopidega tehtud vaatlused on aga näidanud, et mitmete komeetidel sh Halley komeedil leidub deuteeriumi tavalise vesinikuga võrreldes oluliselt rohkem kui Maal. Neist kõik pärinesid Päikesesüsteemi keskosast kümnete tuhandete valgusaastate kaugusel asuvast Öpik-Oorti pilvest. Mõne aasta eest leiti aga kahe Kuiperi vöö komeedi uurimisel, et nende vesiniku teisendite suhe on Maa omale juba lähedasem. Jupiteri perekonda loetavad komeedid näisid andvat komeedi hüpoteesile uut elulootust. Ent samuti Jupiteri poolt mõjustatud komeetide hulka kuuluva Tšurjumov-Gerassimenko uurimine näitab nüüd, selle vesiniku teisendite suhe erineb Maa omast kolm korda. Isegi juhul, kui Tšurjumov-Gerassimenkole sarnanevad vaid osad Kuiperi vöö komeedid, seab see komeedi hüpoteesi veelgi ebakindlamale alusele Selle asemel aitasid Maa veevarusid täiendada tõenäoliselt asteroidid, nagu on vihjanud eelnevad meteoriitide keemilise koostise analüüsid. Samas pole asteroididel leiduvat vett seni otseselt uuritud. Viimasel kümnendil on leitud aga mitmeid asteroide, mis paiskavad sarnaselt komeetidele ilmaruumi gaasi ja tolmu, avades selleks suurepärase võimaluse. Uurimus ilmus ajakirjas Science.
