Taifuunid aitasid jaapanlastel mongoleid tõrjuda
13. sajandi teiseks pooleks oli Kublai-khaan suutnud vallutada enamiku Hiinast. Sellega aga tema isu ei piirdunud, silmapiiril terendas juba Jaapan. Keisririigi lõunapoolseima kõige suurema saare ründamiseks koondas väepealik aastal 1274 ja 1281 ühe võimsama laevastiku, mida toonane maailm näinud. Ürikute kohaselt võis alustelt leida enam kui 140 000 meremeest. Ent mõlemal korral läks vallutuskatse luhta. Jaapani keiser manas mõlemal korral esile jumaliku tuule – kamikaze, mis pildus laevastiku laiali ja viis suurema osa ründajatest märga hauda. Samas pole sugugi selge, kui palju tõtt populaarses legendis tegelikult on. Teise maailmasõja lõpu lähenedes otsustas toonane keiser Hirohito inspireerida loo abil riigi lennuväge väsimatult ameeriklaste lähenevat laevastikku ründama, mis võis tekitada omi moonutusi. Nii oletavad nüüdisaegsed ajaloolased, et mongoleid aitas 13. sajandil tagasi lüüa jumaliku tuule asemel pigem Jaapani maavägi. Võimsamaid taifuune võib näha tänapäeval riigi idarannikul näha haruharva. Massachusettsi Amhersti ülikooli geoloog Jon Woodruff märgib aga kolleegidega, et legendidel on ilmselt siiski faktiline alus. Woodruff uuris kolleegidega mongolite oletatava maandumispaiga lähistel asuvast järvest kogutud setteid, mille vanus ulatus kuni 2000 aastani. Nende täpsem uurimine näitas, et piirkonnas võis näha tuulte tugevnemist juba alates aastast 250. Samuti märkasid nad, et 13. sajandi lõpus kasvas hüppeliselt soolasisaldus, mis vihjab, et järve jõudis taifuunide vahendusel märkimisväärne kogus merevett. Lisaks täheldasid nad ebatavaliselt palju purdkivimeid ja strontsiumi. Kõige tõenäolisemaks allikaks on järve sattunud liiv ja peeneks jahvatatud merekarbid. Nii märgib töörühm, et troopilised tsüklonid võisid antud juhul aidata jaapanlastel tõepoolest rohkemal või vähemal määral vaenuväge tagasi merre paisata. Seeläbi võiks neid neid suurepäraseks näiteks, kuidas ekstreemsed ilmaolud võib olla maailma geopoliitilisele olukorrale märkimisväärne mõju. Uurimus ilmus ajakirjas Geology.
