Ravimresistentsed mikroobid tapavad aastal 2050 rohkem inimesi kui vähk
Just sellise väitega tullakse välja Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) ravimresistentsete haigustekitajate kohta koostatud raportis. Uuringus tuuakse välja, et üha suurem probleem on üsna tavaliseks peetud haigustega nagu põiepõletik ja kopsupõletik, mis ei taha alluda seni kasutusel olnud ravimitele. Selle probleemiga seistakse silmitsi kõikjal maailmas. Samas aga ei levi selle tendentsi kohta piisavalt infot ehk WHO tõstab probleemi süvendava asjaoluna esile vähest infovahetust. Näitena tuuakse välja multiravimresistente tuberkuloos ehk tuberkuloosivorm, mis ei allu mitmetele erinevatele ravimitele. Multiravimresistentsus omakorda teeb väga spetsiifiliseks ja pikaajaliseks vastava tuberkuloosi ravi. Ravi pikaajalisuse tõttu jätavad inimesed selle sageli pooleli, mis omakorda süvendab kogu ravimresistentsete haigustekitajate probleemi. Eestis hakkas tuberkuloosi haigestumine sagenema taasiseseisvumise järel ning saavutas kõrgeima taseme 1998. aastal, mil registreeriti kokku 820 tuberkuloosi haigusjuhtu. Alates 1998. aastast on Eestis tuberkuloosi haigestumine siiski langenud. Eesti on eriliseks probleemiks väga kõrge multiravimresistentse tuberkuloosi ja HIV-nakatunud tuberkuloosihaigete osakaal. Näiteks 2010. aastal oli kõigist esmastest tuberkuloosijuhtudest 13,8 protsenti multiravimresistentsed. Kümnendik tuberkuloosihaigestest olid HIV-positiivsed. Kuidas haigustekitajad ravimresistentseks muutuvad? Teadlased on viimastel aastatel hakanud üha enam esile tõstma antibiootikumide laialdase leviku mõju. Kuid pelgalt asjaolu, et arstid on antibiootikume või ka muid ravimeid liialt kergekäeliselt välja kirjutanud, ei põhjusta multiravimresistentsust. Samuti mitte ainult see, et inimesed suhtuvad antibiootikumide võtmisse kergekäeliselt ning jätavad sageli ravikuuri pooleli. Ehkki mõelmal eelmainitud põhjusel on oma osa. Laialdane levik tähendab näiteks seda, et ravimid satuvad üha rohkem looduskeskkonda. See võib juhtuda nii inimese ainevahetusjääkide levimisega loodusesse (näiteks veepuhastusjaamade kaudu), kui ka näiteks nii, et inimesed viskavad ravimijääke hooletult olemprügi hulka. Nii satuvad need prügimäele, sealt keskkonda, ka pinnavette. Endiselt on mitmel pool (sh ka Eestis) levinud praktika, kus aegunud ravimid uhatakse WC-potist alla. Siinkohal saab iga inimene keskkonda säästa viies ravimijäägid kogumispunktidesse või apteeki. Ravimite ja nende jääkide levimine looduskeskkonda on üks põhjustest. Teadlased on leidnud ka seda, et haigustekitajatel tekib ravimresistentsus reservuaarides, näiteks suurtes veehoidlates, veepuhastusjaamades, aga ka basseinides ning teistes kohtades, kus paljunemiseks keskkond soodne ning kokkupuude erinevate ravimitega. Ravimeid kasutatakse laialdaselt, WHO hinnangul liiga laialdaselt, ka suurtes loomafarmides. Juhul, kui mõni loom haigestub, manustatakse ravimit tegelikult paljudele, et nii vältida võimalikku haiguse levimist. See omakorda tähendab, et haigustekitajad ehk viirused või bakterid puutuvad kokku paljude ravimitega, mis jällegi teeb neid ravile vastupidavaks. Kui palju see maksma läheb? Majandusteadlased on omakorda välja arvutanud, et sellega kaasnevad erinevad kulud, mis võivad järgmise 53 aasta vältel ulatuda 80 triljoni euroni. Ühendkuningriigi majandusteadlane Jim O'Neill arvutas välja, et haigetele kuluvad summad ning tööealise ja -võimelise rahvastiku vähenemine võtaksid tulevikus 2 kuni 3,5-protsenti maailma majanduse kogutoodangust. O'Neill on välja arvutanud ka selle, milliseid maailma majandusi võiks see kõige enam mõjutada. Ta nimetas kaht akronüümi: Bric ja Mint. Esimene ehk Bric moodustub inglise keeles Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina esitähtedest. Mint aga tähistab Mehhikot, Indoneesiat, Nigeeriat ja Türgit. O'Neilli hinnangul jätab aastal 2050 iga neljas Nigeerias surev inimene elu just ravimresistentse haiguse tõttu.  Otse loomulikult otsivad analüütikud nüüd viise, kuidas seda ees terendavat probleemi lahendada. WHO pakub muuhulgas välja lihtsamaid lahendusi, mis aga kõikjal maailmas pole sugugi nii kergesti teostatavad. Näiteks soovitab WHO luua senisest rohkem ja paremaid hügieenitingimusi, suurendada veega varustatust ja pesemisvõimalusi, viia sisse nakkushaiguste kontroll hooldus-, ravi- ja kinnipidamisasutustes ning vaktsineerida võimalikult paljusid. WHO annab ka kolm soovitust, mida iga inimene ise saab probleemi süvenemise vastu teha:* kasuta ainult sulle välja kirjutatud antibiootikume;* tee ravikuur alati lõpuni läbi, seda ka juhul, kui tunned end juba mõnepäevase ravimite võtmise järel paremini;* ära jaga enda antibiootikume teistega ega kasuta teistest üle jäänud ravimeid.  Jim O'Neill aga käib välja kolm soovitust üleilmseks tegutsemiseks:* otsida uusi viise ravimite kasutamisel, mis aitaks vähendada ravimresistentsuse tekkimist;* vaadata, milliseid uusi ravimeid on võimalik arendada;* teha rahvusvaheliselt koostööd inimestel ja loomadel kasutatavate ravimite kasutamisel.
