Inimgeograafid: Tallinn liigub segregatsiooni suurenemise poole
Lääne-Euroopas on linnad väga segregeerunud – jõukad inimesed elavad ühtedes, majanduslikult vähemkindlustatud teistes piirkondades. Ida-Euroopa linnad nagu Praha, Budapest, Vilnius ning nende hulgas ka Tallinn, on paistnud silma vähese segregeerituse poolest. Tartu Ülikooli inimgeograafid esitasid küsimuse kas Ida-Euroopa riikides kasvanud sotsiaalne ebavõrdsus toob kaasa ka sotsiaalse segregatsiooni suurenemise ehk kas jõukad elavad järjest enam koos jõukatega ja vaesed koos vaestega? Professor Tiit Tammaru selgitab, et Tallinn on mõneti omapärane linn. Nõukogude aja pärand andis kaasa suured magalarajoonid – Lasnamäe, Mustamäe ja Õismäe, kus praegugi elab kolmandik linna elanikest. See pidanuks looma soodsad tingimused ka sotsiaalmajanduslikuks segregatsiooniks 1990. aastatel, kus inimeste vahel toimus kiire majanduslik kihistumine. Võinuks eeldada, et sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse suurenemine toob kaasa ka segregatsiooni. Uuringu tulemused näitasid aga, et sotsiaalne ebavõrdsus toob kõigepealt kaasa ruumilise ebavõrdsuse vähenemise. See tähendab Tammaru sõnul seda, et need elupiirkonnad, mis olid nõukogude ajal vähem prestiižsed, näiteks Kalamaja ja Kopli, on just jõukamatele inimestele atraktiivsemaks muutunud. See tähendab, et Põhja-Tallinnas elavad koos nii jõukamad kui vaesemad, nii eesti kui vene emakeelega inimesed. Kui lapsed käivad samas koolis ning naabrid, sõltumata sissetulekust, keelest või ametist, suhtlevad omavahel, suurendab see teineteisemõistmist. Seega on taoline segunemine hea, märgib Tammaru. Suund segregatsioonile Lasnamäel Teadlased on aga täheldanud, et tegu võib olla vaheetapiga. Märgatud on trendi, mille kohaselt hakkab Tallinnas rahvuslik paiknemine üha rohkem kattuma sotsiaalmajandusliku paiknemisega ehk eestlased koonduvad elama ühte, vene emakeelega inimesed aga teise piirkonda. Ühtedesse elurajoonidesse kolivad kokku jõukamad, teistesse majanduslikult vähemkindlustatud inimesed. Tammaru osutab siinkohal sellele, et kui vähemused ja vaesus kokku saavad, tekivad probleemid. Näiteid taolise segregatsiooni negatiivsetest tagajärgedest võib leida Stockholmist, Pariisist, Londonist ning paljudest USA linnadest, kus vaesemate vähemuste kogukondades lahvatavad pinged viivad kuritegevuse ja vägivaldsete kokkupõrgeteni. Tallinna puhul on seda võimalikku probleemi näha kõige tõenäolisemalt Lasnamäel. „Ta ei ole suur probleem, aga me näeme selgelt väga suur tendentsi, mis Lääne-Euroopas on läbi käidud,“ ütleb Tammaru. Teadlased ei väida, et see trend kindlasti viib vähemuste ja vähemkindlustatute koondumiseni, kuid nad näevad, et see võib sinna viia. Millest õppida? Praha on suurlinn ning kõik eeldused tugevaks segregatsiooniks on just kui loodud. Ometi aga on just Prahas sotsiaalmajanduslikku segregatsiooni üsna vähe. Miks? Artiklist tuleb välja, et linnades, kus on näiteks üürikorteritele on kehtinud piirhinnad, on olnud võimalik ka vaesematel inimestel valida elamiseks meelepärane piirkond. Praha ongi üks sellistest näidetest. Tallinnas kehtisid üürituru piirhinnad 1990. aastatel väga lühikest aega. Teadlaste hinnangul võiks üürituru reguleerimine riiklikul tasandil olla üks viis segregatsiooni suurenemist takistada. Tammaru sõnul reguleerivad erinevatel viisidel üüriturgu peaaegu kõik Euroopa pealinnad, mille hulgas Tallinn on üks suurim erand. Mainitud üürituru reguleerimine on vaid üks võimalus. Lääne-Euroopas on hakatud mõtlema ka avaliku sektori jaoks vähem kulukate variantide peale. Näiteks Londonis peab arendaja tagama samas majas või piirkonnas korterid ka vaesematele elanikele ehk linn "sunnib" arendajaid pakkuma eluasemeid erineva jõukusega inimestele.   Tartu Ülikooli Tartu Ülikooli rände- ja linnauuringute keskus on kujunenud üheks Ida-Euroopa suurte riigiandmetega tegelevate uuringute keskuseks, kogu uurimuse läbiviimist kahe aasta vältel koordineeriti Tartust. Tallinna ja Ida-Euroopa linnade segregatsiooni käsitlev artikkel ilmu ajakirjas Annals of the Association of American Geographers. Tegu on ühe esimene Euroopa riikide võrdleva uurimusega ruumiliselt väga detailsete riigiandmetega. Varem pole keegi teinud taolist võrdlust viie riigi andmetega.
